# Suplushooaja eel oli veekvaliteediga probleeme ühes veekogus

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/20427
- Published: 2023-06-01T11:38:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Terviseameti keskkonnatervise peaspetsialist Lauri Liepkalns rääkis “Terevisioonis”,
et vaadates praeguseid õhu- ja veetemperatuure, siis inimesed randa ei torma. Kui
aga soovitakse juba ujuda, siis võib seda teha südamerahus, sest Eestis on suplusvee
kvaliteet hea.

Terviseamet võtab iga hooaja eel analüüse ja need on näidanud, et pea kõikides ujumiskohtades
on vesi korras. “Põlvas oli väike probleem, aga võeti kordusproov, mille tulemust
ei ole veel tulnud,” lausus ta. Liepkalns on aga optimistlik, et kordusproov kinnitab,
et veekvaliteediga on kõik korras.

Liepkalns ütles, et veeanalüüsi puhul peame aru saama, et veeanalüüs on justkui 
foto ehk siis see näitab hetke olukorda, mil proov võeti. Näiteks võib veeanalüüsi
mõjutada vihm või suurem torm, mille tõttu on setted veekogu põhjas liikunud. Seega
oleneb palju sellest, millal proov võeti.

Suuremad murelapsed on Liepkalnsi sõnul sellised, kus on pikema aja vältel probleeme.
Näiteks Stroomi rand. “Seal oli hiljuti reostus, mis alanud hooajaks sai likvideeritud,”
rääkis ta. Ainuke rand, kus praeguse seisuga on alaline soovitus mitte vette minna,
on Pärnu Raeküla rand. “Seal on mitu aastat järjest olnud probleeme veekvaliteediga
ja selline keeld antakse randadele, kus nelja hooaja keskmine veekvaliteet on halb,”
ütles ta. Ehk siis neli aastat järjest peab olema veekvaliteediga probleeme.

Liepkalns rääkis, et üldiselt võtavad supluskohtade omanikud ise veeanalüüse. Terviseamet
aitab hooajaeelse prooviga, et aru saada, kas vesi on puhas. Samuti vaatab amet 
ranna üle, kas kõik on korras. Suurem osa supluskohti võtavad hooaja jooksul proove
ise või siis tellivad analüüsid. Minimaalselt võetakse vähemalt üks analüüs kuus,
suuremates veekogudes tihemini. Mõnel juhul ka iga nädal.

Terviseamet võtab analüüse ka neis randades, mis ei ole ametlikud suplusrannad, 
aga kus inimesed käivad ikka ujumas. “Me võtame sealt proove selle mõttega, et need
rannad võiksid ehk hiljem saada ametlikuks suplusrannaks. Et suurendada suplusrandade
arvu Eestis,” sõnas ta.

Kui rannas lehvib punane lipp, siis Liepkalns soovitab mitte vette minna. “Kui kohal
on vetelpääste, siis võib temaga nõu pidada, mis põhjusel on punane lipp heisatud.
Ei tasu ka siis riskida, kui on kõrge lainetus või külm vesi ja seepärast on punane
lipp heisatud,” rääkis ta.

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608995141/suplushooaja-eel-oli-veekvaliteediga-probleeme-uhes-veekogus)