# Kuriteopaiga vaiksed detektiivid: TalTechi teadlase uurimus vetikatest võib muuta kohtuekspertiisi

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/204111
- Published: 2026-07-07T12:03:12+03:00
- Author: RSS

![Ränivetika rakku ümbritseb tugev ränikest ehk ränist (ränidioksiidist) koosnev
kest, mis säilib ka siis, kui ülejäänud bioloogiline materjal on ammu lagunenud.](
)

Kas inimene oli vette sattudes veel elus või visati surnukeha sinna pärast surma?
Tegemist on ühe keerulisema küsimusega kohtuekspertiisis, millele ei pruugi alati
olla ühest vastust. Sellele küsimusele otsib uut lähenemist Tallinna Tehnikaülikooli
doktorant **Merle Dorsch**, kelle uurimistöö keskmes on ränivetikad.

Merle Dorsch uurib, kuidas muuta ränivetikate kasutamist tõendusmaterjalina rahvusvaheliselt
usaldusväärsemaks ning kus neid saaks lisaks uppumisjuhtumite uurimisele kasutada.

«Kui inimene hingab vett sisse enne surma, võivad vees leiduvad ränivetikad sattuda
kopsudesse ning vereringe kaudu ka teistesse organitesse. Nende olemasolu ja koosseis
võivad anda uurijatele juhtunu kohta väärtuslikku lisateavet,» selgitab doktorant.

Ränivetikad on mikroskoopilised üherakulised vetikad, mida leidub peaaegu kõikides
veekeskkondades: meredes, järvedes, jõgedes ja isegi mõnes pinnases. Nende üks iseloomulikumaid
tunnuseid on ränist rakukest, mis säilib ka pärast muu bioloogilise materjali lagunemist.
Lisaks erineb ränivetikate liigiline koosseis veekoguti, mistõttu võivad need toimida
keskkonnaindikaatoritena ja aidata iseloomustada konkreetset veekogu.

![Kuigi ränivetikate kasutamise ajalugu kohtuekspertiisis ulatub enam kui sajandi
taha, puudub maailmas siiani üks ühtne standard, kuidas proove koguda, töödelda 
ja tulemusi hinnata.](
==)

Need omadused võimaldavad kasutada ränivetikaid ka laiemalt kui ainult uppumisjuhtumites.
Dorsch uurib näiteks nende püsimist riietel ja muudel tekstiilidel. Näiteks võib
kahtlustatava riietelt või muudelt tekstiilidelt leitud ränivetikate võrdlemine 
kuriteopaigalt kogutud proovidega aidata hinnata, kas inimene võis seal viibida.«
Ränivetikad võivad aidata hinnata, kas koht, kust surnukeha leiti, vastab võimalikule
uppumiskohale või on surnukeha vahepeal ümber paigutatud,» ütles Dorsch.

Samas rõhutab ta, et ränivetikate analüüsi ei saa käsitleda iseseisva tõendina. «
Ränivetikate test on üks võimalik lisateabe allikas. Tulemusi tuleb tõlgendada koos
teiste tõendusmaterjalide ja patoloogiliste leidudega,» lisas ta.

## **Suurim väljakutse on ränivetika leidude usaldusväärne tõlgendamine**

Kuigi ränivetikate kasutamisel kohtuekspertiisis on pikk ajalugu, ei kasutata seda
meetodit kõikjal ühtemoodi. Üks põhjus on ühtsete tööprotokollide puudumine.

Lisaks tuleb arvestada proovide võimaliku saastumisega, sest ränivetikaid leidub
looduses väga laialdaselt. Ka liikide määramine nõuab erialateadmisi, kuna paljud
liigid on mikroskoobi all väga sarnased. «Praegu tehakse ränivetikate määramist 
peamiselt valgus- ja elektronmikroskoopia abil ning tulemused sõltuvad suurel määral
spetsialisti teadmistest ja kogemustest,» tõi doktorant välja.

Probleemiks on ka see, et uuritava juhtumiga seotud veekogust ei ole võrdlusproovi
alati võimalik saada. Ometi on see vajalik, et võrrelda surnukehast leitud ränivetikakooslust
võimaliku sündmuskoha omaga ja hinnata, kas need klapivad. Seetõttu on oluline teha
koostööd uurijatega, et vajalikud võrdlusproovid saaks kogutud sündmuskoha läbivaatuse
käigus.

Lisaks uurib ta seda, kuidas võiksid teised ränikestaga mikroorganismid anda kohtuekspertiisile
täiendavat teavet. «Veekeskkonnad on keerulised ökosüsteemid. Mitme erineva bioloogilise
näitaja kasutamine võib aidata keskkonnatingimusi täpsemalt kirjeldada ja tugevdada
teabe tõendusväärtust,» selgitas Dorsch.

![Dorsch peab oluliseks tihedat koostööd uurijate ja kohtuarstidega, et vajalikud
veeproovid kogutaks kohe sündmuskoha esmasel läbivaatusel.](data:image/gif;base64,
R0lGODlhAQABAIAAAAAAAP///ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

## **Rahvusvaheline teadusvõrgustik aitab arendada uusi meetodeid**

Merle Dorsch omandas bakalaureusekraadi bioloogias Duisburg-Esseni ülikoolis ning
magistrikraadi merebioloogias Rostocki ülikoolis. 2025. aastal alustas ta doktorantuuri
Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi kvaternaarigeoloogia uurimisrühmas
vanemteadur Atko Heinsalu juhendamisel.

«Mind on alati huvitanud meditsiin, kuid õpingute jooksul hakkasid mind üha enam
köitma merebioloogia ja veeökosüsteemid. Praegune uurimisteema võimaldab mul need
kaks huvivaldkonda ühendada,» ütles Dorsch.

Tema doktoritöö valmib Euroopa Liidu rahastatud NATURAL TRACES projekti ja Marie
Skłodowska-Curie programmi raames ning tema töö üks väärtuslikumaid külgi on võimalus
töötada rahvusvahelises teadusvõrgustikus. Projekti partnerid asuvad mitmes Euroopa
riigis, samuti Ühendkuningriigis ja Argentiinas.

«Koostöö eri valdkondade teadlastega aitab näha samu probleeme erinevatest vaatenurkadest
ning on oluline osa minu arengust teadlasena,» sõnas ta.

[Loe allikat](https://pmo.ee/8504287)