# Teadlased leidsid ühe olulise siiani varjatud reegli – see kujundab kogu elu Maal

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/203629
- Published: 2026-07-05T20:09:00+03:00
- Author: RSS

![Teadlased leidsid globaalse reegli, mis näitab liikide koondumist bioregioonide
põhipiirkondadesse, aidates selgitada bioloogilise mitmekesisuse mustreid ja reageeringut
keskkonnamuutustele.](
==)

 * Teadlased leidsid, et liigid koonduvad bioregioonide tuumikaladesse ja levivad
   sealt serva.
 * Mustri põhjuseks on keskkonnafiltratsioon: vaid sobivad liigid suudavad alasid
   asustada.
 * Avastus aitab ennustada elurikkuse reaktsiooni kliimamuutusele ja suunata kaitset
   tuumiktsoonidele.

Miks on mõned paigad elurikkuse tõelised tõmbekeskused, samal ajal kui teised jäävad
liigivaesemaks? Rahvusvaheline teadlaste rühm leidis, et kogu planeedil kordub üllatavalt
lihtne seaduspära, mis kirjeldab liikide levikut. See muster ilmneb väga erinevate
loomade ja taimede puhul ning võib aidata paremini mõista looduse toimimist. Uuring
annab teadlastele ka uue võimaluse hinnata, kuidas elurikkus võib tulevikus keskkonnamuutustele
reageerida. Vastus peitub nähtuses, mille olulisust on seni olnud keeruline üleilmselt
tõestada.

Teadlased on avastanud, et liigid koonduvad esmalt biogeograafiliste piirkondade
ehk bioregioonide keskosadesse ja levivad sealt järk-järgult äärealadele. Tõenäoline
seletus sellele on keskkonnafiltratsioon – nähtus, kus ainult teatud tingimustele
vastavad liigid suudavad uusi alasid koloniseerida. See lihtne reegel võib aidata
suunata looduskaitset ja kliimapoliitikat.

Ajakirjas Nature Ecology & Evolution ilmunud uus uuring kirjeldab üleilmset mustrit,
mis näib kujundavat elu ja elurikkuse jaotumist kogu planeedil. Umeå Ülikooli juhitud
teadustöö pakub seletuse globaalsetele liigijaotuse trendidele ning loob aluse paremale
arusaamisele sellest, kuidas ökosüsteemid reageerivad keskkonnamuutustele.

Esmalt võib Maa tunduda kui erinevate keskkondade kogum, kus igaühes valitsevad 
unikaalsed tingimused ja liigid. Kuid uus uurimus näitab, et nende näilise mitmekesisuse
taga peitub üllatavalt universaalne reeglipära. See avastus aitab paremini mõista,
kuidas elurikkus on kujunenud ning kuidas see võib reageerida tulevastele üleilmsetele
muutustele.

Bioregioonid kujunevad looduslike barjääride tõttu Maa on jaotatud suurteks biogeograafilisteks
piirkondadeks ehk bioregioonideks, mille piirideks on looduslikud takistused nagu
ookeanid, mäestikud ja äärmuslikud kliimatingimused. Need barjäärid piiravad liikide
liikumist ja muudavad iga piirkonna omamoodi evolutsioonilaboriks, kus eri keskkonnatingimustes
ja ajaperioodidel on välja kujunenud unikaalsed liigikogumid. Rootsis, Hispaanias
ja Suurbritannias tegutsevad teadlased uurisid mitmesuguseid eluvorme – kahepaikseid,
linde, kiile, imetajaid, roomajaid ja puid – erinevates bioregioonides üle kogu 
maailma.

Kuigi nende eluvormide eluviisid on kardinaalselt erinevad – mõned lendavad, teised
roomavad, ujuvad või seisavad paigal – ja iga piirkond on keskkonna ja ajaloo poolest
unikaalne, leidsid teadlased siiski ühise ja korduva mustri. Elurikkus levib ökoloogilistest
tuumikaladest Igas bioregioonis leidub keskne tuumikala, kus asub enamik liike. 
Sealt levivad liigid edasi naaberpiirkondadesse, kuid ainult vähesed suudavad seal
püsima jääda.

Need tuumiktsoonid pakuvad kõige sobivamaid tingimusi liikide ellujäämiseks ja uute
liikide tekkeks, toimides allikana, millest elurikkus kiirgab välja, selgitas uurimuse
üks autoreist, Rubén Bernardo-Madrid Umeå Ülikoolist. Need tulemused kinnitavad,
et mõned väikesed alad mängivad ebaproportsionaalselt suurt rolli terve bioregiooni
elurikkuse säilitamises ja seetõttu on neil eriline looduskaitseline väärtus.

Uuring tuvastas ka võimaliku toimemehhanismi – keskkonnafiltratsiooni. Selle kontseptsiooni
kohaselt saavad uutes piirkondades püsima jääda vaid need liigid, kes suudavad taluda
kohalikke tingimusi nagu seda on näiteks kuumus või põud. Kuigi see teooria on ökoloogias
juba kaua tuntud, on seni puudunud globaalsel tasemel empiirilised kinnitused.

Kõnealune uuring pakub selleks tugeva ja üleilmse tõendusmaterjali mitmete eluvormide
lõikes. See mustri korduvus ja seos keskkonnatingimustega annab teadlastele uue 
tööriista, et paremini prognoosida, kuidas elurikkus võib reageerida globaalsele
kliimamuutusele, lisas kaasautor Joaquín Calatayud Rey Juan Carlosi Ülikoolist.

Uuringust kirjutatud artikkel «A general rule on the organization of biodiversity
in Earth’s biogeographical regions» –avaldati 4. juunil 2025 ajakirjas Nature Ecology&
Evolution

Allikas: SciTech Daily

[Loe allikat](https://pmo.ee/8270571)