# Eesti teadlane leiutas laboris pikema elueaga teksad ja jõudis maailmakuulsa brändi kollektsiooni

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/203324
- Published: 2026-07-04T15:51:01+03:00
- Author: RSS

![Nele Mandre laserkulutusega teksariie Tallinn Fashion Weekil.](data:image/gif;
base64,R0lGODlhAQABAIAAAAAAAP///ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

**Kui Nele Mandre asus seitse aastat tagasi tööstusdoktorantuuris Denim Dreami tellimusel
innovaatilist teksakangast looma, ei osanud ta aimata, et aastaid hiljem valmib 
sellest moekas rõivakollektsioon, mis jõuab poelettidele.**

Tänaseks on uudse teksakanga loomisest ja TalTechi tööstusdoktori kraadi kaitsmisest
möödas kolm aastat, kuid Denim Dreami brändijuhina töötava Nele Mandre sõnul teekond
üha jätkub. Nii valmis 2025. aasta sügisel tema loodud kangast rõivakollektsioon,
mis jõudis poelettidele ja e-poodi ning 2026. aasta kevadel ka Tallinna moenädalale.

Mandre tunnistab, et huvi tema teksakangast rõivaste vastu on ületanud esialgseid
ootusi. «Eriti rõõmustab, et inimesed väärtustavad kollektsiooni disaini kõrval 
ka selle tausta,» vihjab Mandre faktile, et innovaatiline kangas valmis teadus- 
ja arendustöö tulemusel TalTechi Tekstiilitehnoloogia labori ning välismaiste tootmispartnerite
kaasabil. Välja arendatud kangas on tõeliselt vastupidav. Tagasisides kiidetakse
ka materjali mugavust ja kaasaegset välimust.

Ja kui tavaliselt kantakse teksasid (kahjuks) ainult 2-3 aastat, siis Mandre seadis
kohe algul olulise sihi, et innovaatilise kanga eluiga peaks olema oluliselt pikem.«
Palju huvi on tekitanud ka koostöö teadusasutuse ja ettevõtte vahel, mis näitab,
et tarbijad hindavad üha enam teaduspõhiseid lahendusi ka moevaldkonnas,» tõdeb 
Mandre.

## **Eestis ainulaadne projekt**

Tema kangaprojekti teeb eriliseks asjaolu, et Eestis ei ole varem ükski teadlane
koostöös ettevõttega arendanud selliselt välja teksakangast, millest omakorda valmib
rõivakollektsioon. «Projekti nähtavust ja mõju kinnitab ka avalikkuse tähelepanu,
paaril korral on inimesed mind ära tundnud televisioonis kajastatud uudisloo põhjal
ning avaldanud tunnustust,» sõnab Mandre.

Siiski ei alustanud ta kanga loomist n-ö tühjalt kohalt, vaid töötas juba enne doktorantuuri
Põldma Kaubanduses Denim Dreami brändi tootearenduse osakonnas peakonstruktorina.«
Ajaga olen saanud ka osakonnajuhatajaks. Lisaks olen Tallinna Tehnikaülikooli Tekstiilitehnoloogia
laboris külalisõppejõud,» märgib Mandre, kes jätkas ka pärast teaduskraadi saamist
ettevõtte ja ülikooli vahelise koostöö arendamist.

Tööstusdoktorantuurile tagasi vaadates tundub Mandrele, et kõige keerulisem kogu
selles protsessis oligi tootmispartnerite leidmine. Kus seda oma kangast valmistada,
kui Eestis puuduvad teksariide kudumise tehased? Sel põhjusel tuli vaadata välismaa
poole. «Samal ajal seadsid projektile täiendavaid piiranguid suured tootmise miinimumkogused
ning tehastes kasutusel olevad standardiseeritud ja juba sisseostetud lõngad. Iga
soovitud muudatus lõngade või kanga koostise osas tähendas keerukat ja kulukat protsessi
ning mitmel juhul ei olnud tootjad valmis selliste erilahendustega kaasa tulema,»
kirjeldab Mandre.

Antud doktoritöö tegi keerukaks ka asjaolu, et partnerettevõtted asusid kaugel välismaal
ning Eestimaal napib teksakanga tootmise kompetentsi. Doktoritöö juhendajate, professorite
Tiia Plamuse ja Andres Krummega peeti aga päris palju arutelusid, mis aitasid tööga
edasi minna. «Paljud lahendused tuli leida katsetamise, õppimise ja järjepideva 
töö käigus.»

![Mandre ütleb, et teda rõõmustab, kui inimesed hindavad kollektsiooni puhul mitte
ainult disaini, vaid ka selle tausta. See ongi selle loo tuum. Üks teksaseelik või
pükskostüüm võib olla lihtsalt rõivas. Aga see võib olla ka väike tõend, et teadus
ei pea jääma artiklikogumikku ega laboriseadmete juurde.](data:image/gif;base64,
R0lGODlhAQABAIAAAAAAAP///ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

## Samas pakkus doktorantuur ka palju toredaid hetki

«Kõige põnevamaks pean kogu materjaliarenduse protsessi,» avaldab Mandre. «Eriti
inspireeriv oli Ida-Türgis asuvate suurte teksakanga tootmise tehaste külastamine,
kus sai oma silmaga näha tööstust, mille kohta olin seni peamiselt teaduskirjandusest
lugenud. Teoreetiliste teadmiste sidumine reaalse tootmiskeskkonnaga kinnitas taas,
et praktika on üks parimaid õpetajaid.»

Nele Mandre hinnangul on viimase paari-kolme aastaga asjad märgatavalt muutunud.
Näiteks kui tema oli tekstiili valdkonnas Tallinna Tehnikaülikoolis esimene tööstusdoktorant,
siis praegu on seal lisaks ühele tööstusdoktorandile ka nn tavalisi doktorante. 
Samuti ei pea enam kusagil selgitama, miks «jätkusuutlikkus» või «keskkonnasõbralikkus»
on olulised.

## **Teksakanga arendusega saab minna edasi**

See, et ta tegi ja teeb õiget asja, kinnitab ka fakt, et jätkusuutlikkusest on vaid
paar-kolm aastat hiljem saanud kogu valdkonna peamine arengusuund. «Näiteks käisin
hiljuti Frankfurdis tekstiilimessil, kus suhtlesin paari suure teksatootjaga. Seal
oli näha, kuidas ettevõtted otsivad aktiivselt uusi materjale, tehnoloogiaid ja 
tootmisprotsesse, mis aitaksid vähendada keskkonnajalajälge ning vastata üha kõrgematele
ootustele.»

**Millised plaanid on aga tööstusdoktorikraadiga tekstiili- ja moeeksperdil tulevikuks?**

Mandre sõnul on tema üheks oluliseks sihiks teksakanga edasiarendus, mis on pidev
ja järjepidev protsess. «Lisaks sellele osalen koostöös ettevõtte ja ülikooliga 
ka teistes arendusprojektides, mis toetavad innovatsiooni ning teaduspõhiste lahenduste
rakendamist tekstiili- ja moevaldkonnas.» Tulevikku vaadates loodab ta, et innovaatilised
materjalid leiavad üha laiemat rakendust ning mõjutavad samas ka inimesi tarku valikuid
tegema. «Tunnen, et minu projekt on suurepärane näide sellest, kuidas teadus ja 
ettevõtlus saavad ühiselt luua lahendusi, millel on reaalne mõju nii tarbijatele,
ettevõtetele kui ka keskkonnale.»

[Loe allikat](https://pmo.ee/8502841)