# Käib valmistumine suuremaks sõjaks: NATO liikmed hauvad salaplaani sõjaks Venemaaga

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/20297
- Published: 2023-06-01T12:02:02+03:00
- Author: toomas

![]()

Kuivõrd NATO muutub Ukraina sõja ajal globaalsetes küsimustes üha võimsamaks, on
selle sõjalise planeerimise protsesside läbipaistvuse puudumine demokraatlikule 
järelevalvele tõsine väljakutse.

See tähelepanek puudutab eelkõige NATO kõrgeimate kindralite, kaitseväe juhtide 
ehk CHOD-de regulaarseid kohtumisi. Viimane neist kohtumistest NATO sõjalise komiteena
tuntud formaadis toimus 10. mail Brüsselis. Kuigi meediakajastus oli tavapärasest
pisut parem – vaadake näiteks seda [Reutersi](https://www.reuters.com/world/nato-reaches-back-cold-war-past-with-first-major-defence-plans-decades-2023-05-18/)
artiklit –, on endiselt mure selle pärast, et liikmesriikide parlamendiliikmed ja
avalikkus hoitakse teadmatuses seoses ühe läbipaistmatuma, kuid ulatuslike tagajärjega
NATO protsessis, kirjutab analüütik ja organisatsiooni NATO Watch ([www.natowatch.org](http://www.natowatch.org/))
juht Ian Davis väljaandes [Responsible Statecraft](https://responsiblestatecraft.org/2023/05/30/nato-members-mull-secret-plans-for-responding-to-russia-attack/).

Juulis toimuval Vilniuse tippkohtumisel palutakse NATO poliitilistel liidritel kiita
heaks tuhandeid lehekülgi salajasi sõjalisi plaane, mis kirjeldavad esimest korda
pärast külma sõda, kuidas allianss reageeriks Venemaa rünnakule. Suurema osa neist
plaanidest koostasid suletud uste taga NATO Brüsselis asuva peakorteri alalised 
sõjalised esindajad ning teised NATO ja riigikaitse ametnikud, ilma parlamendiorganite
ja sõltumatute ekspertide eelneva kontrollita.

NATO sõjalise komitee esimees admiral Rob Bauer (Hollandi Kuningliku mereväe leitnant-
admiral) kirjeldas pressikonverentsil pärast CHOD-de kohtumist seda kui „ajaloolist”,
kuna toimus „NATO ja riikliku sõjalise planeerimise enneolematu integratsioon”. 
Bauer lisas, et NATO-l on „esimest korda pärast külma sõja lõppu objektiivsed ohupõhised
sihtmärgid, mida riikidele pakkuda”. Ja see võimaldab alliansil „teha täpselt seda,
mida NATO lipp sümboliseerib: me kõik järgime sama kompassi”.

Kompassi peetakse sageli komplekti kuuluvaks tõrkekindlaks osaks. Kuid nagu iga 
matkaja teab, on teil vaja ka kaarti ja väga selget ettekujutust selle kohta, mis
peaks teie jalge all juhtuma, kui kõnnite kompassi suunal. Kui seda ei juhtu, peaksid
helisema häirekellad ja peate oma tee ümber hindama. NATO kompassiga selliseid kaitsepiirdeid
paigas pole.

Matkaja kaardi asemel on NATO tippmeeskond koostanud, läbi vaadanud ja tugevdanud
mitmeid sõjalisi plaane ja kontseptsioone ehk seda, mida Admiral Bauer nimetab „
plaanide perekonnaks”, kuna „nagu perekonnad, on nad tõeliselt omavahel seotud”.
Kuigi need dokumendid jäävad salastatuks, tahetakse meid rahustada tõsiasjaga, et
CHOD-d vaatasid need läbi ja need esitatakse poliitilistele liidritele kinnitamiseks
Vilniuse tippkohtumisel.

Kuid just seetõttu, et neil eesmärkidel on oluline mõju tulevastele investeeringutele
ja riiklike relvajõudude arengutele, peab toetus poliitilisel tasandil olema laiem
kui riigipeade kummitempel Vilniuses. NATO salastatud sõjaliste plaanide ja kontseptsioonide„
perekond” on järgmine:

**Euro-Atlandi piirkonna heidutus- ja kaitsekontseptsioon (DDA):** kirjeldab, kuidas
NATO tegutseb rahus, kriisis ja sõjas, täites kollektiivkaitse kohustusi. DDA arengukavas
on sätestatud, mida on vaja kahe ohu (nimetatud 2022. aasta strateegilises kontseptsioonis)
ärahoidmiseks ja nende eest kaitsmiseks: Venemaa ja terrorirühmitused. DDA-st tulenevad
strateegilised ja piirkondlikud plaanid juhivad NATO struktuuri, operatsioone ja
tulevasi investeeringuid, sealhulgas varustust, juhtimis- ja kontrollistruktuure,
infrastruktuuri ja logistikat.

**Regionaalplaanid:** kirjeldavad, kuidas NATO kaitseb teatud geograafilist piirkonda(
Venemaa ja terrorirühmituste vastu). Need ühendavad eesliini liikmesriikide riigikaitseplaanid
NATO kollektiivseteks plaanideks ja püüavad seeläbi optimeerida NATO võimet viia
väed õigel ajal õigesse kohta.

**Funktsionaalsed plaanid või strateegilised alluvad plaanid (SSP-d):** kirjeldavad
üksikasjalikult, kuidas hallata kogu lahingukeskkonda hõlmavaid varusid, nt „SSP-
de võimaldamiseks” (mis hõlmab transpordivahendeid jne) on praegu läbivaatamisel,
et kajastada uusi piirkondlikke plaane.

**Nõuded vägede struktuurile:** varustuse ja organisatsioonide arv ja tüübid, mida
NATO vajab DDA ja piirkondlike plaanide elluviimiseks kõigis piirkondades ja valdkondades(
õhk, maa, merendus, kosmos ja küber).

**Jõumudel:** sätestab, mida on vaja kogu NATO kõrges valmisolekus vägede suurendamiseks.
Allianss leppis 2022. aastal kokku panna kõrgendatud valmisolekusse 300 000 sõdurit,
võrreldes varasema 40 000 sõduriga.

Taas on peamised väljavõtted kindralite vestlustest ümbritsetud saladusega. Ükski
istung ei olnud avalikkusele ega meediale avatud ning ainsad üksikasjad, mis avalikult
kättesaadavaks tehti, sisaldusid NATO uudistes, samuti admiral Baueri ja Jens Stoltenbergi
lühike avasõnade stenogramm istungite alguses ja ühine lõpetav pressikonverents.
Kahe täiskogu arutelu kohta üksikasju ei esitatud.

NATO peasekretär on kutsunud poliitilisi liidreid tõstma Vilniuses alliansi sõjaliste
kulutuste eesmärki, et rahastada nende sõjaliste plaanide elluviimist. Oodatakse,
et NATO liikmesriigid nõustuvad „uue kaitseinvesteeringute lubadusega, mille ülemmääraks
ei ole kaks protsenti, milleni me püüdleme, vaid vähemalt kaks protsenti SKTst, 
mille me peame oma kaitsesse investeerima,” ütles Stoltenberg enne kohtumist. Päevakorras
on ka uus „NATO kaitsetootmise tegevuskava”, mille eesmärk on seada suunised sõjavarustuse
tootmise ja tootmisvõimsuse suurendamiseks.

Kuigi nende plaanide täielikuks elluviimiseks kulub paar aastat, suunavad need NATO
ja liikmesriigid teele, millelt on raske kõrvale kalduda. Seetõttu peavad need olema
avalikud ja nähtavad ning tõenäoliste tulemuste põhjused peavad olema selgelt välja
toodud. Kuidas saame muidu olla kindlad, et liigume õiges suunas, eriti arvestades
kõiki militariseerimise suurendamise kulusid ja riske?

Nõuetekohane parlamentaarne kontroll on vajalik tagamaks, et otsustusprotsessid 
on selged, et otsuseid langetavad inimesed oleksid nende otsuste eest vastutavad
ning et riikide parlamentidel oleks võimalusi plaane mõjutada ja täiustada.

Ükski 31 NATO liikmesriigist ei teosta aga NATO ettepanekute süstemaatilist parlamentaarset
kontrolli enne, kui need tippkohtumistel heaks kiidetakse, ning NATO otsuste parlamendijärgne
läbivaatamine on juhuslik ja ebatõhus. Seadusandjad teavad vähe sellest, mis NATO
valitsustevahelistes töörühmades toimub, ja nende piiratud teadmiste tõttu on neil
raske kui mitte võimatu tõhusalt kontrollida oma valitsuse seotust NATO-s või nõuda
kellegi alliansis tehtud otsuste eest vastutusele võtmist.

Selle demokraatia puudujäägi lahendamiseks peaks iga liikmesriik moodustama uue 
NATO kontrollikomisjoni. See komisjon peaks läbi vaatama kõik NATO ettepanekute 
eelnõud, et teha kindlaks, millised vajavad täiendavat kontrolli, ning juhtida neile
teiste parlamendiliikmete ja avalikkuse tähelepanu. Oluliste poliitikaarenduse valdkondade
puhul, nagu uued sõjalised plaanid, peaksid komiteed saama NATO ametnikelt tõendeid
nõuda ja tagada parlamentaarne arutelu küsimustes, mida nad oluliseks peavad. Lisaks
peaks iga liikmesriik võtma kohustuse korraldada iga-aastane NATO staatuse arutelu.

Lõpuks, arvestades, et tõhus suhtlemine on muutlikus maailmas vastupidavuse suurendamiseks
hädavajalik, tuleb teha rohkem, et suurendada avalikkuse teadlikkust ja arusaamist
NATO plaanidest. See mitte ainult ei suurendaks usaldust riikide ja NATO tegevuse
suhtes, vaid avatum juurdepääs sellistele plaanidele oleks meid ohustavate plaanide
suhtes heidutav. Kui Moskva oleks selgemalt mõistnud Ukraina võimet seista vastu
näiteks Venemaa sõjalisele invasioonile, oleks ta võib-olla selle käivitamisest 
üldse loobunud.
 #wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;}#
wpdevar_comment_1 iframe{max-height: 100% !important;}

(Külastatud 690 korda, 690 külastust täna)

### _Loe lisaks_

 [Loe otse allikast](https://eestinen.fi/2023/06/kaib-valmistumine-suuremaks-sojaks-nato-liikmed-hauvad-salaplaani-sojaks-venemaaga/)