# Eraõpetaja: kitsa ja laia matemaatika eristamine ei ole end õigustanud

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/202939
- Published: 2026-07-03T11:19:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Probleemid matemaatika õppimisega saavad enamasti alguse juba seitsmendas klassis
ning sageli pole põhjus mitte õpilases, vaid katkestustega õppetöös, leiab matemaatika
eraõpetaja. Kitsas ja lai matemaatika on probleemi ainult süvendanud.

Tänavused matemaatika riigieksami tulemused näitasid taas selget lõhet: laia matemaatika
valinud õpilased said keskmiselt paremaid tulemusi kui kitsa matemaatika tegijad.
Matemaatika eraõpetaja Ragnar Kaasiku hinnangul saavad probleemid aga alguse juba
põhikoolis.

“Matemaatika on aine, kus üks klots pannakse teise peale. Kui üks klots vahelt ära
jääb, siis sinna peale enam laduda ei saa. Nii kaob ka võimalus hiljem gümnaasiumis
ennast paremaks arendada,” ütles ta “Vikerhommikus”. 

Tema sõnul hakkavad tõsisemad probleemid enamasti ilmnema seitsmendas klassis, kui
õppekavasse lisanduvad võrrandid ja keerulisemad tekstülesanded. “Need samad teemad
saadavad õpilast sisuliselt gümnaasiumi lõpuni. Võrrandid muutuvad keerulisemaks,
tekstülesanded muutuvad keerulisemaks, aga põhimõte jääb samaks,” lausus Kaasik.

Tema kogemus näitab, et lüngad ei teki alati õpilase puudumise tõttu. “Väga tihti
küsin, kes on teie matemaatikaõpetaja, ja vastuseks öeldakse, et meil praegu ei 
olegi matemaatikaõpetajat,” rääkis ta. 

Tema hinnangul tekitab raskusi ka õpetajate sage vahetumine. “Matemaatika peab ehituma
iseenda peale. Kui õpetajad pidevalt vahetuvad, on väga keeruline jõuda heade tulemusteni.
Kui võimalik, peaks ühel klassil olema põhikoolis ja ka gümnaasiumis võimalikult
pikalt üks ja sama matemaatikaõpetaja. See tuleb õpilastele väga suureks abiks, 
sest matemaatika on pidev protsess, mis ehitub iseenda peale,” sõnas ta. 

Eraõpetajana näeb Kaasik sageli, et matemaatiline mõtlemine polegi peamine probleem.“
Tekstist arusaamine võib olla probleem küll. Kui õpilasele teha selgeks, mida ülesandes
tegelikult küsitakse ja millise vastuseni peab jõudma, on see sageli juba pool võitu,”
märkis ta.

Tema sõnul piisab mõnikord sellest, kui aidata õpilasel küsimus õigesti lahti mõtestada.

Kaasiku sõnul on paljudel õpilastel tekkinud tunne, et nad lihtsalt ei oska matemaatikat.“
Ühe õpilase tagasisidest kuulsin, et tema jaoks oli kõige olulisem see, kui eraõpetaja
ütles talle, et ta ei ole rumal ja neid asju on võimalik õppida,” kirjeldas ta. 
Tema hinnangul on enesekindluse taastamine sageli sama oluline kui aine õpetamine.

Kaasik usub, et hea õpetamise korral jõuab koolimatemaatikas korraliku tasemeni 
praktiliselt iga õpilane. “Matemaatika kohta on ühiskonnas kujunenud foon, et see
on raske ja pea ei võta. Tegelikult ei ole matemaatika raske. Kui seda õppida, saab
igaüks sellega hakkama,” usub ta. 

Küsimusele, kas laia ja kitsa matemaatika eristamine on end õigustanud, vastas Kaasik
eitavalt. “Ma ei näe, et see oleks olukorda parandanud. Ma näen, et matemaatikateadmised
on halvemad ja üks põhjus on see, et kitsas matemaatika on olemas,” ütles ta. 

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610069236/eraopetaja-kitsa-ja-laia-matemaatika-eristamine-ei-ole-end-oigustanud)

![]()