# Bahmut edestab nüüd Verduni ajaloo pikima lahinguna – neil on palju sarnasusi

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/20118
- Published: 2023-05-31T16:27:09+03:00
- Author: toomas

![]()

Tänaseks on 303 päeva kestnud Bahmuti lahing Ukraina ja Venemaa vahel maailma ajaloo
pikim lahing, kui piiramisi mitte arvestada.

Varem kuulus rekord 1916. aasta I maailmasõja Verduni lahingule Saksamaa ja Prantsusmaa
vahel. Verdun oli 302 päeva kestnud veresaun ja paljude silmis kõige kohutavam lahing
inimkonna ajaloos, vahendab [Yle](https://yle.fi/a/74-20034274).

Verdunis hukkus sadu tuhandeid inimesi. Bahmuti hukkunute arv pole veel teada.

Kahest lahingust on Bahmut väiksem, kuid oma võitlejate jaoks märgatavalt raskem.
Sõdurid räägivad sageli lahingust kui põrgust, kus nad kindlasti surevad.

Kogemused on sama tooniga kui Verduni ohvrite kirjad ja päevikud.

„Põrgu ei saa nii kohutav olla. Inimesed on hullud,” kirjutas Prantsuse leitnant
Alfred Joubaire oma päevikusse Verduni kaevikus vahetult enne seda, kui suurtükimürsk
ta elu võttis.

Bahmuti ja Verduni vahel on möödunud üle saja aasta, kuid vaatamata sellele on neil
palju ühist.

**1.Avamäng**

Sarnased on ka Verdunile ja Bahmutile eelnenud sündmused.

Venemaa alustas sissetungi Ukrainasse 2022. aastal katsega vallutada pealinn Kiiev,
mille äärelinnadesse tal õnnestus jõuda. Siis pidid liiga kaugele liikunud väed 
segaduses taganema.

Samamoodi jõudis Saksamaa 1914. aastal peaaegu Pariisini, kuid pidi pärast oma ridade
liigset venitamist taganema.

On ka olulisi erinevusi.

Verduni kavandati hoolikalt kuude kaupa, et tappa võimalikult palju prantslasi.

See oli esimene planeeritud kurnamislahing. Idee taga oli Saksa keiserliku väliarmee
juht kindral Erich von Falkenhayn. Ta lubas keisril „Prantsusmaa kuivaks voolata”.

Hiljem on Falkenhayni motiivide osas tekkinud põhjendatud kahtlusi. Falkenhayn liialdas
kurnamise mõju, et varjata ebaõnnestunud rünnakut.

Bahmuti lahing algas väiksemate ja ebaõnnestunud Venemaa rünnakutega 1. augustil
ning arenes samm-sammult sõdureid ja varustust neelavaks keeriseks. Selle otsustas
Vene Wagneri eraarmee juht Jevgeni Prigožin, kui teatas 8. oktoobril, et tema väed
vallutavad Bahmuti.

**2.Lahing**

Verduni ja Bahmuti lahingud on taktikalt sarnased.

Inimlainete taktikat tegelikult pole, kuigi sellest on palju räägitud, ütleb Ukraina
sõja ekspert Emil Kastehelmi.

Venelased edenevad Bahmutis suures osas väikeste jalaväe löögijõududena, rühm ja
üksus korraga, kasutades ära suurtükitule katet ja maastikku.

Esimesed sõdurid, kes kasutasid seda meetodit tänapäevases sõjas, olid Saksa rünnaküksused
Verdunis 1916. aastal.

Verduni lahingu esimesel päeval tulistas Saksa suurtükivägi prantslaste positsioonide
pihta miljon mürsku.

Võrdluseks, Venemaa on kogu Ukrainas lasknud päevas maksimaalselt umbes 60 000 mürsku.

Suurtükiväe toel hiilisid rünnaküksused vastase kaevikute lähedale ja suurtükitule
lakkamisel tabasid ründeväelased käsigranaatide ja lähivõitlusrelvadega kaevikut.
Tänapäeval kasutatakse automaate, varem karabiine ja tääke.

Saksamaa edenes lahingu esimestel päevadel kiiresti, aga sel oli kõrge hind ja selle
eest maksid peamiselt eliitründeväed.

Bahmutis on lahingu ajal sama palju maksnud Wagneri värvatud vangid ja lõpuks ka
Wagneri eliitväed, kes väikeste rühmadena Ukraina positsioone üle võtavad.

Bahmutis on Kastehelmi sõnul ühed ägedamad lahingud toimunud Hromove tee kurvis,
kus Ukraina on kümne küünega ühest põllutükist kinni hoidnud, et Venemaa ei saaks
ära lõigata Ukraina tarneühendust.

Verdunis toimusid mitu kuud ägedaimad lahingud Le Mort Homme’il, surnud mehe mäel.
Ainuüksi selle C?te 304 mäe kaitsmisel langes üle 10 000 Prantsuse sõduri. Oma haripunktis
põrutas 500 kahurit mäge päeval ja öösel, kuni see nägi välja nagu vulkaan.

**3.Põrgu**

Nii Verdunis kui ka Bahmutis on jalaväe olukord väga raske, kuid uued lennuvahendid
on asja muutnud.

Verdunis oli tavaline, et väed tõusid kaevikutest ja aukudest, et rünnata ja langeda
kohe, sageli viimase meheni.

Sama asja on nähtud ka Bahmutis, väiksemas plaanis.

On nähtud pilte, kus Ukraina kompanii alustab vasturünnakut ja hävitatakse sealsamas
kohas, märgib avalike andmeallikate põhjal analüütik Pasi Paroinen.

Piltidel sarnanevad Verdun ja Bahmut üksteisega. Purustatud puutüved, lõputu mudane
väli, pulbristatud maa.

Lahingu ajal kirjeldati Verduni kui ühte suurt lahtist hauda, ??sest surnud jäeti
sageli samasse kohta lebama. Pidev suurtükituli mattis vaheldumisi surnukehad ja
kaevas säilmed üles.

Ka Bahmutis pole see võõras. Kastehelmi arvab, et paljud surnud on maetud muda alla
ja plahvatusaukudesse.

Kaadritest on näha, et sinna jäetakse sageli laipu, kuid on tehtud ka kogumist. 
On hädavajalik, et haigused ei leviks ja moraal ei kannataks, ütleb Kastehelmi.

Mädanevate laipade lehk ühendab lahinguvälju niikuinii.

**4.Taevas**

Esimeses maailmasõjas mängisid lennukid esimest korda suurt rolli ja Verdun oli 
lahinguväli, kus õhujõud sündisid.

Ukraina sõda ja Bahmuti lahing on esimene droonisõda, eriti algselt erakasutuseks
mõeldud väikeste filmimiskopterite osas.

Ukraina territooriumil on õhusõja ajaloos pikad traditsioonid, esimene õhulahing
toimus Lääne-Ukrainas 1914. aastal, kui Pjotr ??Nesterov puutus tahtlikult vastu
Saksa lennukit.

Samamoodi hävitavad nüüd mõlema poole filmivad kopterid teineteist kokku põrgates.

Lahinguid ühendavad ka relvad, millega põhiliselt lahinguid peetakse.

Bahmuti lahingut peetakse isegi Maximi kuulipildujatega. Need töötati välja enam
kui 130 aastat tagasi ja nad tapsid juba Verdunis kuhjaga jalaväge.

Mõned relvad on arenenud. Verdunis nähti leegiheitjaid esimest korda. Nüüd paiskab
leegiheitjate järeltulija, kardetud raketiheitja TOS-1 Bahmuti termobaarilisi lõhkepäid.

Bahmut on olnud peamiselt suurtüki- ja jalaväelahing nagu Verdun. Võib-olla on Ukraina
kõige olulisem relv 155-millimeetrine kahur, järeltulija sama kaliibriga relvale,
mida kasutas peamiselt Prantsusmaa Verdunis.

**5.Lüüasaamine ja surm**

Lahinguid seob ka suhteline kaotuste ebakindlus. Märkimisväärne erinevus seisneb
aga selles, et Bahmut vallutati ja Verdun mitte.

Vaatamata sadadele tuhandetele langenutele ja haavatutele ei võtnud Saksamaa kunagi
Verduni linna enda kontrolli alla. Viimane suur sakslaste rünnak jõudis linna nähtavusulatusse
alles mürkgaasi toel.

Bahmuti linna on Venemaa vallutanud peamiselt Wagneri abiga. Lahing jätkub väljaspool
linna.

Verdunis varises sakslaste pealetung vägede puudumise tõttu kokku: vägesid tuli 
ümber tõsta seoses Briti ja Prantsusmaa (katastroofilise) pealetungiga Somme’ile
ja Venemaa (eduka) Brusilovi pealetungiga idas.

Verduni lahingu käik muutus suvel. Detsembriks oli Prantsusmaa tagasi vallutanud
peaaegu kõik, mida Saksamaa oli sadade tuhandete sõdurite verega saavutanud.

Samamoodi on Venemaa pidanud nüüd nii oma regulaarväed kui ka Wagneri Bahmutist 
välja viima, et vastu seista kauaoodatud Ukraina vasturünnakule.

Ajalooliselt on Verduni kaotuste, st tapetute, haavatute ja vangistatute hinnangud
vahemikus 700 000 kuni 1 250 000. Arv sõltub arvutusmeetodist ja sellest, kellelt
küsitakse. Hukkunuid oli 300 000–420 000.

Bahmutis on nii Venemaa kui ka Ukraina omaenda kaotustest vaikinud.

Prigožin on rääkinud Wagneri 20 000 hukkunust, Ida-Ukraina veterankomandör ja sõjaline
asjatundja Igor Girkin 40 000 langenust. Mais hindas USA Venemaa viie kuu kaotusteks
enam kui 100 000 sõdurit. Ukraina kaotuste kohta on võimatu tõtt rääkida.

Analüütik Pasi Paroinen suhtub kõigesse, mida Prigožin ütleb väga ettevaatlikult.
Samamoodi ei põhine Ukraina poolt välja kuulutatud Venemaa kaotused reaalsusel.

Pole teada, kas Bahmuti lahingute lõpparve kunagi selgub. Kaotused on aga olnud 
väga rängad.

**6.Tähendus**

Bahmuti tähtsus sõja tulemusele pole veel selge. Palju oleneb tulevasest vasturünnakust.
Kui läheb hästi, siis au Ukrainale Bahmuti võitlusse investeerimise eest. Kui vasturünnak
läheb halvasti, kiidetakse sama asja eest Venemaad, analüüsib sõjateaduste dotsent
Ilmari Käihkö.

Venemaal on Bahmuti linna vallutamist vähemalt ametlikult tähistatud.

Prantsusmaal tähistati Verduni võitu, vähemalt tsiviilisikud. Kui Prantsusmaa president
Raymond Poincaré saabus Verduni oma vägesid premeerima, loopisid sõdurid tema autot
kividega.

Verdunis näitas Prantsuse armee, mis sõja esimesel aastal rindel peaaegu mingit 
deserteerumist ei näinud, esimesi distsipliini kaotamise märke. Tundus, nagu oleks
süda Prantsusmaa rinnast rebitud – riik, mis on harjunud pidama end Euroopa parimaks
sõdalaseks.

Põhjuseks oli osaliselt _noria_, Prantsuse armee meetod vägede kiireks roteerimiseks
Verduni ja sealt tagasi. Kolmveerand Prantsuse armeest pidi vähemalt korra läbima
Verduni põrgu.

Samamoodi on Paroineni sõnul Bahmuti lahingus osalenud umbes 70 protsenti Ukraina
armee sõduritest, arvestamata vasturünnakuks reserveeritud vägesid.

Sõja alguses võis Ukraina toetuda vabatahtlike ridadele, kes kõikjalt oma riiki 
kaitsma tulid. Nüüd kutsutakse rivvi mobiliseerituid.

Üksikisiku tasandil on mõned sunnitud teenistusse, ütleb Paroinen.

Samamoodi on Venemaa pidanud pikka aega toetuma mobbitutele, ebapiisavalt koolitatud
värvatutele.

Venemaal on endiselt eliitväed olemas. Paroineni sõnul poleks Wagner muidu suutnud
Bahmuti vallutada.

Mis kõige tähtsam, Venemaal on tohutult suurem rahvaarv. Rahvaarvu üleolek oli üks
suur põhjus, miks Prantsusmaa ja teised ümbritsevad riigid Saksamaa Esimeses maailmasõjas
alistasid.

Ukraina aga loodab USA ja Lääne abile, nende saadetud tehnikat pole Bahmutis peaaegu
nähtud, säästetakse vasturünnakuks.

Kas sellest piisab, me ei tea.

Praegu on Bahmut endiselt nagu Verdun ajaloolase Alistair Horne’i sõnadega: „Kumbki
pool ei ‘võitnud’ Verduni; see oli rahutu lahing lahendamata sõjas; lahing, kus 
polnud võitjaid, sõda, kus polnud võitjaid.”
 #wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1
iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1 iframe{max-height: 100% !important;}

(Külastatud 245 korda, 245 külastust täna)

### _Loe lisaks_

 [Loe otse allikast](https://eestinen.fi/2023/05/bahmut-edestab-nuud-verduni-ajaloo-pikima-lahinguna-neil-on-palju-sarnasusi/)