# TAI vanemspetsialist: veipimis- ja suitsetamiskeeld peaksid käima käsikäes - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/20099 - Published: 2023-05-31T09:50:00+03:00 - Author: toomas ![]() Alates aastast 2018 on e-sigarettide suitsetamine ehk veipimine [keelatud samades kohtades](https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023019#para29), kus on keelatud ka tavasigarettide tarvitamine. See piirang on eelkõige mõeldud mittesuitsetajate ja mitte veipivate inimeste tervise kaitseks, aga ka sotsiaalse normi hoidmiseks ja selle kujundamiseks, et tubaka-ja nikotiinitoodete tarvitamine ei oleks noorte ega ka täiskasvanute hulgas normaalseks peetud tegevus. Paraku näitab tegelikkus, et seda seadust kiputakse eirama. Üks põhjus võib olla selles, et inimesed lihtsalt ei tea seadust. Teisalt võib põhjuseks olla e-sigaretil puuduv ebameeldiv lõhn ja maitse, mistõttu tajutakse veipimist vähem ohtlikuna nii iseendale kui ka kõrvalseisjatele. Passiivseks suitsetamiseks peetakse olukorda, kus mittesuitsetav inimene viibib kellegi teise tubaka tarvitamise tõttu tubakasuitsuga saastatud keskkonnas. Tänapäeval ei saa passiivsest suitsetamisest aga rääkida ainult tubakasuitsu kontekstis. Tavasigarettide kõrvale on kasutusele tulnud e-sigaretid, millest väljuv aerosool ei ole küll tubakasuits, kuid sisaldab sellegi poolest erinevaid keemilisi ühendeid, mis ohustavad nii tarvitaja kui ka kõrvalseisja tervist. Selle tõttu on uute toodete turule tulek nõudnud ka vastavaid seadusemuudatusi. **Aerosooli mõju kinnitab üha enam uuringuandmeid** Uuringud, kus on olnud fookuses e-sigarettide mõju õhu kvaliteedile ja tervisele, [näitavad](https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7346849/), et enam kui 70 protsenti sisse hingatavast e-sigareti aerosoolist hingatakse lõpuks ka välja. Seejärel levib see kõrvalseisjateni või teiste samas ruumis viibijateni. Praegu ei ole veel piisavalt uuringuid, et öelda, mil määral e-sigareti passiivne suitsetamine võrreldes tavasigaretiga tervist pikaajaliselt mõjutab, sest tervisekahjude väljakujunemine ning seoste uurimine võtab aega. Sellegipoolest on teada, et e-sigaretid sisaldavad mitmeid organismile mürgiseid aineid. Samuti on leitud, et e-sigareti aerosool võib olla ohtlik ka kõrvalseisjatele või samas ruumis viibijatele – eriti neile, kes ise ei ole suitsetajad ega e-sigareti tarvitajad.  Samas e-sigarettide mõju [uuringus](https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7346849/) leiti, et aerosool, mida hingab otse sisse e-sigareti tarvitaja, ja aerosool, mida hingab sisse passiivne suitsetaja, on sarnase keemilise koostisega. Seega võib arvata, et selle tervist kahjustav mõju on nii tarvitajale kui ka kõrvalseisjale sarnane. Erinevus on vaid sisse hingatavas koguses ja ainete kontsentratsioonis – tarvitaja hingab sisse palju suuremaid koguseid. Võrreldes tavasigaretiga on e-sigareti keemiliste ühendite sisaldused üldiselt madalamad. Siiski on erinevad uuringud toonud välja, et e-sigareti aerosoolides on märkimisväärses koguses aurustunud propüleenglükooli, taimset glütseriini, nikotiini ja mürgiseid aineid nagu aldehüüdid ja raskemetallid, mis võivad sattuda ka mittesuitsetajate hingamisteedesse. 1. aastal avaldatud [uuringus](https://thorax.bmj.com/content/77/7/663) leiti, et kokkupuude e-sigareti aerosooliga on seotud nii bronhiidi sümptomite kui ka õhupuuduse tekkega noorte täiskasvanute hulgas, sealjuures eriti nende hulgas, kes ise ei suitseta ega veibi. **E-sigaret ja õhukvaliteet siseruumis** E-sigareti aerosool mõjutab siseruumis suitsetades tugevalt ruumi õhukvaliteeti. Aastal 2021 avaldatud [uuringus](https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34021062/) leiti, et e-sigareti suitsetamine siseruumis suurendas ohtlike peenosakeste arvu ümbritsevas ruumis. Samuti, sarnaselt tavasigaretist tuleneva tubakasuitsuga, ladestuvad ka e-sigareti aerosooli jäägid pindadele, mis omakord võivad mõjutada nendega kokkupuutuvate inimeste tervist. Aastal 2019 valminud uuringus tehti katseid, mil määral kandub e-sigaretipoes väljahingatav aerosool edasi samas hoones asuvatesse teistesse jaemüügiasutustesse ja mil määral ladestub see pindadele. Tulemustest selgus, et üks päev peale kokkupuudet leiti teistest samas ärihoones paiknevatest ruumidest nikotiini ja teiste alkaloidide jääke. Samuti leiti pindadelt ka teisi e-sigareti vedelikus sisalduvaid kantserogeenseid aineid ja seda [nii lühikese kui ka pikema kokkupuuteaja jooksul](https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34021062/). Seega võib arvata, et väljahingatav e-sigareti aersool ei mõjuta vaid samas ruumis paiknevaid inimesi, vaid see võib potentsiaalselt läbi kütte ja ventilatsiooniseadmete liikuda edasi ka teistesse ruumidesse ning ladestuda sealsetele pindadele. Nikotiini ladestumist pindadele peale e-sigareti suitsetamist on leitud ka [teistes uuringutes](https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25173774/). Neid teadmisi silmas pidades tuleb eriti ettevaatlik olla keskkonnas, kus viibivad või liiguvad väikesed lapsed, lapseootel naised või kaasuvate haigustega inimesed. **Passiivsest veipimisest ei tohiks saada norm** Avalikus ruumis kehtivad reeglid aitasid kujundada ühiskonna suhtumist suitsetamisse ja sellest on kindlasti abi ka veipimise ohjeldamisel erinevates keskkondades. Tubakaseadus annab selleks juba täna aluse. Eelkõige on oluline, et inimesed järgiksid neile seadusega kehtestatud reegleid, kuid suur potentsiaal on ka ettevõtetel, kes saavad kujundavad oma tubaka- ja nikotiinivaba poliitikat. Veipimise mõjust töökohtadel [tehtud uuringutes](https://truthinitiative.org/sites/default/files/media/files/2022/02/Vaping%20in%20the%20workplace%20report_021222.pdf) on leitud, et töökohal veipimine võib mõjuda halvasti nende inimestele pingutustele, kes üritavad suitsetamisest loobuda. Samuti suurendab see taas suitsetamisega alustamise riski nende hulgas, kes juba on loobunud. Seega tasub tööandjatel üle vaadata ja vajadusel uuendada suitsetamist ja e-sigareti tarvitamist puudutavad reegleid. Ettevõtete sisekorra eeskirjad võiksid olla seadusega kooskõlas. Tähelepanu tuleks pöörata ka kohtadele, kus suitsetamine ja veipimine on keelatud, et seal oleksid kasutusel mõlemale tegevusele viitavad keelumärgid. Sageli kasutatakse siiani vaid suitsetamist keelavaid silte. Viimaks pole sugugi vähem oluline ka mittetarvitajate suhtumine veipimise teemasse, sest e-sigarette kasutab tegelikult ainult väike osa meie ühiskonnast. Aastal 2022 tehtud [Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu](https://tai.ee/sites/default/files/2023-04/Taiskasvanud_rahvastiku_tervisekaitumise_uuring_2022.pdf) andmetel tarvitas igapäevaselt e-sigaretti 4,4 protsenti elanikkonnast. On tähtis, et mittetarvitajad seisaksid ka ise oma õiguse eest hingata saastumata õhku. Veipijatele tuleb anda julgelt ja sõbralikult märku, et nad läheksid eemale ja austaksid teiste inimeste õigust puhtale õhule. Enamus veipijaid on kindlasti mõistvad ja saavad sellest aru.   ![]() [Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608993806/tai-vanemspetsialist-veipimis-ja-suitsetamiskeeld-peaksid-kaima-kasikaes)