# TEADUSMINUTID – SELGE PILT ⟩ Mis saab, kui Golfi hoovus seisma jääb?

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/200899
- Published: 2026-06-26T22:39:10+03:00
- Author: RSS

![Golfi hoovuste süsteem](
==)

 * Teadusrubriigis selgitab Marek Strandberg, kuidas golfi hoovus mõjutab Eesti 
   kliimat.
 * Gröönimaa sulamine võib hoovust nõrgendada, mis muudaks Eesti kliima Siberi sarnasemaks.
 * Teadlased ei pea sel sajandil golfihoovuse seiskumist tõenäoliseks, kuid muutused
   on võimalikud.

Miks on Eesti talved pehmemad kui paljudes meist lõuna pool asuvates Siberi piirkondades?
Vastus peitub suures ookeanikonveieris, mille üheks oluliseks osaks on golfi hoovus.
Aga mis juhtuks siis, kui see hiiglaslik süsteem enam samamoodi ei töötaks? Kas 
ees ootaks üksnes külmem ilm või hoopis midagi märksa ulatuslikumat? Neile küsimustele
otsitakse vastuseid Kuku raadio teadusrubriigis «Selge pilt».

Kuku raadio teadusrubriigis «Selge pilt» räägib Marek Strandberg Indrek Ojametsa
ja Indrek Vaheojaga golfi hoovusest ja sellega seotud võimalikust «õudusloost» –
mis saab siis, kui golfi hoovus kaob või oluliselt nõrgeneb.

Strandberg selgitab, et golfi hoovus kannab Atlandi ookeanis sooja vett Gröönimaa
suunas. Seal jahtub pinnal voolav soe vesi, muutub soolasemaks ja raskemaks, vajub
sügavamale ning pöördub seejärel süvavee hoovusena tagasi lähtesuunda – see moodustab
omamoodi üleilmse konveieri. Just see sooja vee ja õhumasside liikumine on üks põhjus,
miks Eesti kliima on pehmem kui näiteks Siberis, kus osad väga külmad piirkonnad
asuvad meist isegi lõuna pool.

Ühe hüpoteesi järgi võib golfi hoovuse seiskumise või märgatava nõrgenemise põhjustada
Gröönimaa ulatuslik sulamine. Kui sulavesi toob hoovuse lõpuossa palju magedat vett,
muutub see lahjemaks ja kergemaks – see ei vaju enam põhja, mis aga on konveieri
toimimiseks hädavajalik. Nii võibki süsteem häiruda. Küsimus: kas kui miski kaob,
võib selle asemele tulla midagi uut ja huvitavat.

Strandberg vastab, et kliimasüsteem ongi täis võnkumisi: kõigub nii atmosfäär kui
ka ookeanid. Kui golfi hoovus seiskuks või nõrgeneks, muutuks Eesti kliima natukene
Siberi laadsemaks: talved oleksid tõenäoliselt külmemad, mõnes kohas võiks isegi
kujuneda igikelts ning meie senine põllumajandusviis ei pruugiks enam toimida.

Muutuksid ka vee režiimid mandritel, sest soojenevas kliimas lisandub põhjapoolkeral
jõgede kaudu ookeani rohkem vett. Strandberg rõhutab, et tegemist on väga keerulise
ja «näppude peal» raskesti arvutatava ülesandega, kuid teadlased on seda uurinud.

Praegune hinnang on, et isegi kui Maa keskmine temperatuur jätkab tõusu, ei näe 
me 21. sajandi jooksul golfi hoovuse täielikku seiskumist – ehkki muutused on võimalikud.

Tuuakse sisse teema, et osa teadlasi peab praegust ajajärku jäävaheajaks ning pika
aja jooksul võib olla oodata uut suurt jääaega. Selles valguses näiks golfi hoovuse
kadumine justkui kinnitavat sellist teooriat. Strandberg nõustub, et oleme jääaja
vaheajal, mille kestust ei osata ennustada, kuid lisab, et kõikide teadaolevate 
jääaegadega võrreldes on praegune süsihappegaasi hulk atmosfääris vaieldamatult 
kõige kõrgem.

Seetõttu ei ole üldse kindel, kas tulevased jääajad korduvad samas rütmis nagu varasematel
geoloogilistel ajastutel.

Kuku rubriiki «Selge pilt» toetab teaduse populariseerimise riiklik projektikonkurss
ning lubatakse, et järgmisel nädalal vastatakse uutele küsimustele.

[Loe allikat](https://pmo.ee/8498241)