# Euroopa linnustik kahaneb paljuski põllumajanduse süül

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/20040
- Published: 2023-05-31T12:32:00+03:00
- Author: toomas

Teadmine, et inimtegevusel on liigirikkusele negatiivne mõju, ei ole uus: näiteid
selle kohta leiab palju. Lindude arvukust on jälgitud aastakümneid paljudes maades
ning kogunenud andmeid saab samuti kasutada inimmõju hindamiseks, kirjutab Tartu
Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis [Linnuvaatleja](https://www.linnuvaatleja.ee/teadusuudised/euroopa-linnustik-kahaneb-olulisim-on-pollumajanduse-roll).

![]()

Euroopa lindude arvukuse ajaline muutumine 1996–2016. Autor/allikas: Joonise originaal:
Rigal et al. (2023), Open Access.

_Euroopa lindude arvukuse ajaline muutumine 1996–2016. Riigi värv tähistab arvukuse
langust (punane) või tõusu (sinine); graafik riigil näitab arvukuse indeksi muutust;
joonise kõrval olev joonis näitab riikide summaarse arvukuse indeksi muutumist. 
Arvukuse indeksi muutumine: A – 19 põllulinnu andmed (üldtrend on kiiresti langev);
B – 25 metsalinnu andmed (üldtrend on stabiilselt langev); C – 22 linnalinnu andmed(
üldtrend on stabiilne), D – seos temperatuurimuuduga 25 linnuliigi näitel (soojalembeste
üldtrend on stabiilne (tumehall), külmalembeste üldtrend on stabiilselt langev (
helehall))._

Täheldatud on ka geograafilist mõju: põllumajanduse intensiivistumine ja linnastumine
on Lääne-Euroopas suurema mõjuga kui Ida-Euroopas. Temperatuur on kiiremini muutunud
kõrgematel laiuskraadidel.

Põllumajanduse oluline roll linnustiku vähenemisse seisneb üha intensiivistuvas 
majandamises, näiteks väetiste ja pestitsiidide näol. Siiski on märkimisväärne mõju
ka linnastumisel. Samas oleks linnastumise negatiivse mõju mehhanismi selgitamiseks
vaja pikemaajalist liigipõhist lindude linnastumise andmestikku.

Lindude ökoloogiale keskendunud analüüsist selgus, et põllunduse intensiivistumine
ei mõjuta mitte ainult põllulinde, vaid ka teisi selgrootutest toituvaid linde, 
näiteks kaugrändureid ja metsalinde. Metsasuse suurenemine seevastu soosib kaugrändurite
arvukust.

Põllulinde, seemnetoidulisi ja selgrootutest toituvate lindude arvukust mõjutab 
negatiivselt ka linnastumine. Kui temperatuurimuutused on soojalembestele linnuliikidele
ning linna- ja metsalindudele soodsalt mõjunud, siis külmalembestele, kaugränduritele,
kõigesööjatele ning seemne- ja selgrootutest toitujaile on mõju negatiivne.

![]()

Inimmõju lindude arvukusele (1996–2016; 141 linnuliigi andmed) ja selle trend. Autor/
allikas: Joonise originaal: Rigal et al. (2023), Open Access.

Põllumajanduses toimunud ulatuslik väetiste ja pestitsiidide kasutamine on viinud
põllulindude arvukuse languseni. Ometi selgub andmetest veel, et intensiivpõllunduse
mõju ulatub elupaigast kaugemale. See mõjutab muuhulgas metsa- ja linnalindude arvukust
ning on nähtav ka riikides, kus põllunduse intensiivsus on keskmisest madalam.

Riikides, kus põllud on väiksemad, on linnustik paremas seisus. See viitab, et põllu
suurus on samuti oluline märk intensiivistumisest, sest kahandab maastiku mitmekesisust.
Siiski möönavad autorid, et nende andmestik ei võimalda analüüsida väetiste ja pestitsiidide
mõjumehhanisme, kuna nende kasutamise kohta kättesaadav andmestik on puudulik.

Metsasusel tavaliste lindude arvukusele otseselt positiivset ega negatiivset mõju
ei ole, kuid metsasuse suurenemisel on linnustikule siiski toetav mõju. Kui vaadata
eraldi metsalinde, siis üldine metsasuse kasv nende arvukust ei suurenda.

Kuigi Euroopa metsasus on viimastel kümnenditel kasvanud, ei tähenda see metsa kui
elupaiga kvaliteedi paranemist. Nimelt vajavad paljud metsalinnud vana metsa, mida
jääb siiski järjest vähemaks. Ühtlasi ei paku sööti jäänud põldudele kasvanud noored
metsad tuge ei metsa- ega ka põllulindudele.

Temperatuurimuutuste mõju lindudele viitab, et see sõltub ajast ja asukohast. Eriti
võib see mõjutada kaugrändureid, kes ei pruugi muutustega kohaneda nii kiiresti 
kui lühirändurid või paigalinnud.

Kuna eriti oluline on temperatuurimuutuse mõju olnud kõrgematel laiuskraadidel, 
sealhulgas Eestis, on põhjapoolsemate asurkondade külmalembesed linnud topeltlöögi
all. Lisaks inimtekkelistele elupaikade muutumisele tuleb neil ka kliimamuutustega
rohkem rinda pista kui lõunapoolsete alade lindudel.

Uuringust selgunud arvukuse languse määrast järeldavad autorid, et Euroopas on vaja
kiireid muutusi eelkõige põllumajanduses – ainult nii oleks lindudel võimalik taastuda.
Praegune põllumajandus ja seda soosiv poliitika ei ole jätkusuutlik: elurikkuse 
säilitamiseks peab paranema poliitikute, teadlaste ja ühiskonna koostöö.

Uuring ilmus [Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes](https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.2216573120).

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608993968/euroopa-linnustik-kahaneb-paljuski-pollumajanduse-suul)