# Kristina Kallas: erakond tajus avalikkuse ootusi Lehtme skandaalis valesti - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/19944 - Published: 2023-05-30T23:47:00+03:00 - Author: toomas ![]() Kallas tunnistas, et Slava Ukraini ja Johanna-Maria Lehtme skandaali kajastust ajakirjanduses meediakampaaniaks nimetada ei saa, nagu ütles Eesti 200 riigikogu fraktsiooni juht Marek Reinaas. Kallase sõnul oli see Reinaasa väljaütlemine ebaõnnestunud. “Erakonna vaates, olles selles protsessis sees olnud, siis kui sa oled selles olukorras sees, siis sinu instiktiivne käitumine on see, et sa tahad seda inimest kaitsta. Sest tema on ikkagi sinu meeskonnas ja ta sulle ütleb, et seal ei ole suuri probleeme, seal on mingid segadused, ta on nõus need segadused ära lahendama, ta tegeleb selle lahendamisega ja sul on nagu soov teda usaldada ja teda kaitsta. See on täiesti loomulik käitumine,” lausus Kallas. “Õppetund erakonnale on see, et avalikkus ei näe seda sissepoole asja ja sa pead avalikkuse ootusi ka tajuma palju paremini kui meie seda tajusime. Ma usun, et erakond on sellest oma õppetunni saanud. Et avalikkuse ootus on poliitikutele hoopis teistsugune kui see on tavaolukorras ja me peame sellest väga hästi aru saama. Me antud hetkel ikkagi avalikkuse ootust ei tajunud õigesti,” ütles Kallas. Kallase sõnul ei teadnud Eesti 200 enne valimisi Annika Arrase hoiatustest Lehtmega seoses. “Ei teadnud. Mina kindlasti ei teadnud ja mina ei kuulnud sellest kordagi. Vahetult enne valimispäeva tuli esimest korda see info, et Slava Ukraini nõukogul on mingid küsimused üleval seoses ühe partneriga Ukrainas ja tema tegevusega. Ja et nõukogu koguneb ja arutab seda asja. See oli esimene info ja sealt edasi on info kogu aeg rullunud. Aga seda, mida Annika Arras ütles, seda lugesin mina lehest esimest korda,” rääkis Kallas. Rääkides riigikogus keskkonnakomisjoni juhist, samuti erakonda Eesti 200 kuuluvast Tarmo Tammest, kelle suhtes on algatatud kaks väärteomenetlust seoses raiega Käsmus, tõdes Kallas, et selline olukord meeldiv ei ole. “Jah, ega ta meeldiv ei ole. Mina ei ole Tarmoga rääkinud, et mis nende väärteomenetluste sisu on. Ma olen aru saanud sellest, et tema vaatest on tegemist täiesti õigustatud raiega. Tema selles mõttes harvendas ja korrastas oma metsa, mida ta omab ja põhimõtteliselt jagas külaelanikele küttepuid,” kommenteeris Kallas. Saatejuht Liisu Lass küsis aga Kallaselt, kas Tamm peaks olema keskkonnakomisjoni esimees. “Ma arvan, et see on õigustatud küsimus,” vastas Kallas. **Kallas: eelnõudega ei käi turbomenetlust** Rääkides kiirustades eelnõude läbisurumisest riigikogus ja vähesest kaasamisest ütles Kallas, et turbomenetluseks seda nimetada ei saa. “Ei ole turbomenetlus. See on see retoorika, mida opositsioon on väga jõuliselt kasutanud. Turbomenetlust ei ole. Ainuke asi, mis oli lühike periood võrreldes mõnede praktikatega, oli kooskõlastusring. Aga riigikogus sees käib täpselt samasugune menetlemine nagu on alati kõikide seadustega käinud,” ütles Kallas. Kallase sõnul tuleb maksumuudatusi ja perehüvitiste muudatustega kiirustada seetõttu, et need kõik puudutavad järgmise aasta eelarvet. “Selleks, et maksumuudatused jõustuksid, on vaja need kuus kuud varem vastu võtta – juunis 2023 selleks, et nad jõustuksid jaanuaris 2024. Selleks, et me järgmise aasta eelarve suure augu saaksime väiksemaks, peame me need maksumuudatused täna ära tegema,” rääkis Kallas. Liisu Lass küsis, kas Eesti 200 on taganenud oma valimislubadusest, et vaid eelarvetulude suurendamiseks maksutõuse erakond ei toeta. “Selles mõttes me oleme selle juures jätkuvalt, et kui maksutõusude ülesanne on olemasolevasse eelarvesse kuhjunud püsikulude katteks uute maksude kehtestamine, siis seda meie nõus tegema ei ole,” vastas talle Kallas. Kallas ütles, et näiteks automaks ei ole olemasolevate püsikulude suurendamiseks. “See, millega Eesti 200 lõpuks koalitsioonikõnelustel nõus oli, oli see, et kõigepealt tuleb riigi püsikulud kontrolli alla saada. Ja kui siis selgus, et kui me püsikulud kontrolli alla võtame, et meil ilma maksutõusudeta ikkagi ei ole võimalik sellest eelarvedefitsiidist välja tulla, siis me olime nõus teatud maksutõusudega selleks, et ma saaksime riigieelarve miinust vähendada, mitte tasakaalu viia,” lisas Kallas. “Inimesed peavad aru saama sellest, et kõik maksutulu, mis majanduse kasvust tuleb suuremana riigi eelarvesse, läheb laenuintresside teenindamiseks. Me ei saa tegelikult heaolu kasvatada, ka riigi poolt mitte, sest kui võlakoorem kogu aeg kasvab, siis intressikulud kasvavad ja meil ei ole sellest majanduse kasvu tulust riigieelarvele mingit kasu. Me peame saama need püsikulud kontrolli alla,” rääkis Kallas. **Kallas Heleniuse kriitikast: suure visiooniga asju saab teha, kui eelarve on korras** Rääkides [Joakim Heleniuse pettumusest Eesti 200 suhtes](https://www.err.ee/1608991454/helenius-pettus-eesti-200-koalitsioonilabiraakijates), ütles Kallas, et Helenius on väga suure visiooniga mees, aga tõsiasi on see, et suure visiooniga asju saab teha kui riigieelarve korras. “Meil on natuke rohkem kui pool aastat aega selleks, et ära teha otsused, millega me riigi rahanduse korda saame ja sealt edasi on võimalik hakata tegema neid otsuseid, mida Joakim ootab,” ütles Kallas. Heleniuse sõnul ei jõudnud koalitsioonileppesse mitte ükski erakonna töögrupi välja töötatud idee ning samas lepiti kõigi Reformierakonna välja pakutud ideedega. “Kui vaatan riigiaparaadis toimunut, siis pigem on palku korralikult tõstetud, palju kiiremini kui erasektoris, hetkel, kui riigil on rasked ajad ja meil on eelarvedefitsiidi probleem. Mina sellest aru ei saa ja arvan, et meie erakonna läbirääkimiste delegatsiooni puhul on kaks võimalust: kas nad ei saa majandusest ja eelarvepoliitikast aru või olid nad nõrgad ega suutnud oma erakonna mõtteid läbirääkimistel läbi suruda,” rääkis Helenius. Kallase sõnul on kõigil ettevõtjatel sarnane emotsioon. “Ma saan sellest emotsioonist aru. Ma arvan, et kõikidel ettevõtjatel on täna see emotsioon. Minge küsige Reformierakonna ettevõtjatest liikmetelt, mis nemad maksutõusudest ja tänasest majanduspoliitikast arvavad. Mitte keegi ei arva, et maksutõus on majandusele hea, mina ka seda ei arva. Aga majandusele on hea see, kui riigi rahandus saab korda. Kui see ei ole korras, siis me ei saa punnitada majanduse ja ettevõtluse toetamist, sest meil on pidev miinus, mis jookseb aina suuremaks,” lausus Kallas. **Kallas: väikekoolid peaksid säilima** Lääneranna vallavolikogu otsustas 24. märtsil sulgeda sügisest Metsküla algkooli ja Lõpe põhikooli ning kärpida Virtsu kool neljaklassiliseks ja Varbla ning Koonga koolid 2024. aasta sügisest kuueklassilisteks. Kolm kooli on kohtust saanud esialgse õiguskaitse, mis tahab selle, et neid sügisest ei suleta. Kristina Kallase sõnul peaksid taolised väikekoolid Eestis säilima. “Pikaajaline lahendus ei saa Eestis olla see, et me paneme kõik külakoolid kinni ja igal vallal on ainult üks suur torukool, kus siis üle valla peaksid lapsed hommikul bussidega kohale veetama. Selline koolivõrk ei ole Eesti haridusele mitte kuidagi hea ja ma võin ennustada, et pikas plaanis hariduse kvaliteet hakkab selle tulemusena Eestis langema,” kommenteeris Kallas. Kallase sõnul on tal kahju, et valla poolt otsused koolide sulgemise ja kärpimise kohta tehti. “Ma väga loodan, et me Lääneranna vallaga jõuame dialoogis selleni, et me vaatame need otsused uuesti üle,” ütles ta. “Riik tegelikult tuleb ju omavalitsustele ka rahaliselt nende väikekoolide pidamiseks appi, aga meil on lihtsalt aega vaja selleks, et see rahaline mudel järgmise aasta eelarvesse sisse planeerida, selle aasta eelarves me seda teha ei saa. Sõnum riigilt on see, et hoidke nüüd korra oma hobuseid ja vankreid korra paigal, ärme nüüd torma seda koolivõrku praegu uisapäisa reformima, mis pikas plaanis on tegelikult ka sellele vallale endale kahjulik,” lisas Kallas. [Loe otse allikast](https://www.err.ee/1608993464/kristina-kallas-erakond-tajus-avalikkuse-ootusi-lehtme-skandaalis-valesti)