# Täna on järgmise 20 000 aasta pikim päev

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/199357
- Published: 2026-06-21T16:21:49+03:00
- Author: RSS

![Suur osa nahavähi juhtudest on seotud ultraviolettkiirgusega , mida saadakse nii
päikesest kui ka solaariumit külastades.](
ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

Igal aastal tähistab põhjapoolkera suvist pööripäeva – päeva, mil Päike viibib taevas
kõige kauem. Eestis tähendab see erakordselt pikki päevi ja lühikesi, sageli vaid
hämaraks jäävaid öid. Kuid tänavune pööripäev võib olla erilisem, kui enamik inimesi
arvata oskab. Astronoomiliselt võib tegemist olla kõige pikema päevaga järgmise 
umbes 20 000 aasta jooksul, kirjutab Tõrva Astronoomiaklubi oma Facebooki kanalis.

Täna ei ole mitte ainult käesoleva aasta pikim päev (päikesetõusust loojanguni),
vaid ka pikim päev järgmise 20 000 aasta jooksul. See väide kehtib ainult kui geograafilist
asukohta ei muuda.

Umbes 40000 aastase tsüklina käib maakera teljekalle edasi ja tagasi umbes 22.1°
ja 24.5° vahel. See on üks Milanković tsüklitest.

![Umbes 40000 aastase tsüklina käib maakera teljekalle edasi ja tagasi umbes 22.1
° ja 24.5° vahel. Praegu on see kalle ligikaudu 23,4 kraadi.](data:image/gif;base64,
R0lGODlhAQABAIAAAAAAAP///ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

Mida suurem teljekalle, seda valgemad on meil suveööd. Kui teljekallet üldse poleks
siis oleks igal pool maakeral aasta läbi 12 tunnine öö ja 12 tunnine päev.

Praegu muutub maakera teljekalle järjest väiksemaks. Seega aasta pikim päev muutub
aasta aastalt väga väikeste sammudena lühemaks.

![Graafikul on näha pikima päeva pikkuse muutust aasta aastalt (Tallinn).](data:
image/gif;base64,R0lGODlhAQABAIAAAAAAAP///ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

Selle 19-aastase sagedusega lainetuse põhjustajaks on Kuu. Pikaajaline keskmine 
muutus on ainult ca 0,15 sekundit aastas. Maapinnal tähendab see kalde muutus justkui
13 meetrist liikumist.

Umbes 9800 aasta pärast hakkab maakera teljekalle jälle suurenema ja peaaegu sama
kaua võtab aega, et praegusesse seisu tagasi jõuda, sellepärast kokku ca 20 000 
aastat.

## Muutus on peaaegu märkamatu

Tallinna laiuskraadil väheneb aasta pikima päeva pikkus keskmiselt vaid umbes 0,15
sekundi võrra aastas.

Selline muutus on inimese jaoks täiesti tajumatu. Isegi sajandi jooksul koguneks
erinevust vaid mõnikümmend sekundit.

Võrdluseks võib öelda, et Maa pinnal vastab selline teljekalde muutus ligikaudu 
13 meetri pikkusele nihkele aastas.

![Kui Maa telg oleks täiesti püstine, oleks olukord hoopis teistsugune. Kõikjal 
maailmas kestaks päev ja öö aasta läbi ligikaudu 12 tundi ning aastaaegu sellisel
kujul ei eksisteeriks.](
==)

## Kuu jätab samuti oma jälje

Pikima päeva pikkus ei muutu siiski täiesti ühtlase tempoga.

Graafikutel on näha umbes 19-aastane lainetus, mille põhjustab Kuu orbiidi eripära.
Kuu gravitatsioon mõjutab Maa pöörlemistelje asendit ning tekitab pikaajalisi väikseid
kõikumisi.

Need muutused on siiski palju väiksemad kui teljekalde üldine pikaajaline trend.

## Seos jääaegadega

Kuigi tänase päeva pikkuse erinevus võrreldes tulevaste aastatuhandetega on imeväike,
on sama nähtus geoloogilises plaanis äärmiselt oluline.

Teljekalde muutused kuuluvad niinimetatud Milankovići tsüklite hulka – pikaajaliste
astronoomiliste muutuste süsteemi, mis mõjutab Maa kliimat.

Kui teljekalle muutub, muutub ka see, kuidas Päikese energia planeedile jaguneb.
See omakorda mõjutab jääkilpide kasvu ja taandumist ning on üks peamisi tegureid,
mis aitab käivitada või lõpetada jääaegu.

## Väike muutus, suur mõju

Inimese elu jooksul ei muutu päevade pikkus praktiliselt märgatavalt. Kuid Maa ei
mõõda aega inimelu, vaid aastatuhandete ja miljonite aastate kaupa.

Just seetõttu võib tänane suvine pööripäev olla omamoodi ajalooline hetk – päev,
mis jääb sama koha jaoks kõige pikemaks veel kümneteks aastatuhandeteks, enne kui
Maa telg hakkab taas aeglaselt suurema kalde poole liikuma.

[Loe allikat](https://pmo.ee/8495319)