# Kehalise kasvatuse õpetaja käitumine kujundab noorte liikumismotivatsiooni

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/199342
- Published: 2026-06-19T09:07:00+03:00
- Author: RSS

![]()

See, kas teismeline läheb pärast koolipäeva vabatahtlikult palli mängima või rattaga
sõitma, sõltub üllatavalt palju õpetaja valitud õpetamisstiilist, selgub hiljutisest
uuringust.

Kooli kehalise kasvatuse tunnid teenivad laiemat eesmärki: neis arendatakse ka sotsiaalseid
oskusi ja laotakse vundament tervislikule elustiilile. Värske uuring näitab, et 
noored liiguvad vabal ajal rohkem, kui õpetaja arvestab nende huvidega ja püsib 
vajadusel teadlikult tagaplaanil.

Tartu Ülikooli teadlased uurisid Henri Tilga eestvedamisel üle kahesaja Eesti koolinoore,
kes olid vanuses 11–14 eluaastat. Teadlased tahtsid teada, kuidas on noorte motivatsioon
ja füüsiline aktiivsus väljaspool kooli seotud õpetaja käitumisega. Koos Hispaania
kolleegidega kaardistas teadlasrühm õpilaste hinnanguid kaheksale õpetamisstiilile.
Kui mõni õpetaja kaasab õpetaja noori maksimaalselt ja viib end nendega täielikult
ühele lainele, siis teine jällegi esitab rangeid nõudmisi või jätab nad lausa täielikult
omapäi.

Andmetest tuli välja, et kõige paremini näib mõjuvat häälestuv ehk õpilaste vaatenurka
arvestav lähenemine. Kui õpetaja pakub valikuvõimalusi, annab tegevustele arusaadava
eesmärgi ja laseb tegutseda omas tempos, tunnevad noored, et nende psühholoogilised
baasvajadused on täidetud.

Uuringust koorus välja ka üks ootamatu leid. Noorte liikumisaktiivsust soodustas
samuti äraootav stiil, kus õpetaja sekkub alles probleemide tekkides ja laseb valdavalt
õpilastel endil asjade kulgu suunata. Teadlaste hinnangul võivad juba niigi motiveeritud
ja osavad õpilased tajuda taolist madalat sekkumist usalduse ning austusena, mis
toetab nende iseseisvust.

Nähtuse taga on sisemise motivatsiooni ülekandumine ühest keskkonnast teise. Kui
õpilane tunneb end iseseisva, pädeva ja rühma kaasatuna, tekib tal kehalise kasvatuse
vastu sisemine huvi ning rahulolu ja liikumisest saadav nauding kandub edasi vabasse
aega. Kui aga õpetaja domineerib liigselt või õpilased lausa hülgab, juhtub vastupidine
ning see ei soodusta noorte iseseisvat liikumist.

Teadlased rõhutavad samas, et tegu on läbilõikeuuringuga. Teisisõnu pole võimalik
veel kindlalt öelda, kas õpetaja stiil mõjutas laste liikumist otseselt või juba
niigi aktiivne, iseseisev ja sportlik klass võimaldas õpetajal võtta mugavama ja
äraootava rolli.

Tilga töörühm kirjutab oma tulemustest ajakirjas[ BMC Public Health.](https://link.springer.com/article/10.1186/s12889-026-28141-2)

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610058430/kehalise-kasvatuse-opetaja-kaitumine-kujundab-noorte-liikumismotivatsiooni)

![]()