# Tšornobõli keelutsooni loomad muutsid invasiooni peale elurütmi

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/198911
- Published: 2026-06-19T15:14:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Venemaa sissetung Ukrainasse sundis Tšornobõli keelutsoonis elavaid imetajaid muutma
oma igapäevaseid harjumusi ja loobuma öisest ringkäikudest, selgub värskest uuringust.

Tšornobõli tuumaelektrijaama ümbritsev 2600 ruutkilomeetri suurune ala jäeti pärast
1986. aasta tuumakatastroofi aastakümneteks inimeste poolt suuresti maha. Iroonilisel
kombel muutis kiirgusoht piirkonna Euroopa üheks suuremaks loomade pelgupaigaks.
Tsoonis kasvas mitmete suurimetajate arvukus, kes said seal segamatult paljuneda.
Puhkenud sõjategevus tõi sinna aga rasketehnika ja pideva relvamüra.

Konfliktikolded on teadlastele enamasti liiga ohtlikud, mistõttu jääb lahingute 
vahetu ökoloogiline mõju reeglina korralikult uurimata. Juba varem keelutsooni paigaldatud
rajakaamerad andsid aga haruldase võimaluse jälgida relvakonflikti mõju loodusele
reaalajas. See pakkus bioloogidele head võrdlusmomenti loomade rahu- ja sõjaaegse
elurütmi vahel.

[Ajakirjas Science](http://www.science.org/doi/10.1126/science.aed1493) avaldatud
teadustöös võttis rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Svitlana Kudrenkoga Freiburgi
Ülikoolist vaatluse alla 11 metsloomaliigi käitumise. Vaatlusperiood hõlmas Venemaa
vägede okupatsiooniaega 2022. aasta 24. veebruarist märtsi lõpuni. Autorid kõrvutasid
kogutud andmeid aasta varasemaga. Kokku analüüsisid uurijad peaaegu 2000 fotot ja
videot.

Kudrenko tõdes, et sissetung pakkus teadlastele haruldast, ent nukrat privileegi.
Vaatlused andsid väärtuslikku infot loomade käitumusliku paindlikkuse kohta. Ilmnes,
et lahingtegevuse puhkedes kahanes oluliselt mitmete liikide aktiivsus. Eelkõige
liikusid imetajad varasemast vähem ringi öösiti.

Eriti selgelt torkas see silma punahirvede ja rebaste puhul. Liigid hoidsid pimeduse
varjus madalat profiili ja jäid kaamerate ette võrdlemisi harva. Päevadel, mil lahingutegevus
muutus intensiivsemaks, pugesid peitu ka metskitsed, lootes asjatuid riske vältida.

Uurijad hindasid ohu ulatust satelliitidelt tuvastatud soojusanomaaliate abil, mis
viitasid plahvatustele ja tulekahjudele. Intensiivsema lahingutegevusega päevadel
jäi näiteks halljäneseid kaamerate ette varasemast sagedamini. Teisisõnu valisid
eri loomaliigid ellujäämiseks erinevaid strateegiaid.

Sõdurite saabudes asusid loomad elama ka teistesse paikadesse. Metssead ja kährikud
püüdsid püsivatest inimrajatistest võimalikult kaugele hoida. Samas sattusid ilvesed
ning rebased hoonete ja teede lähedusse isegi tihedamini kui rahuajal. Võimalik,
et inimeste maha jäetud asjad pakkusid neile uusi varjumispaiku või toidujäätmeid.

Andmetele tuginedes pakuvad bioloogid, et metsloomad hakkasid tajuma sõdureid vahetu
surmaohuna. Rahuajal olid inimesed neile lihtsalt segav tegur, kuid relvi kandes
sai neid võrrelda ökosüsteemis uute kiskjatena. Töörühm nentis, et uued olud soosisid
loomade pidevat valvelolekut, pidev stress kulutas aga isendite energiavarusid.

Seega on sõjategevusel loodusele laiem ja pikemaajaline mõju, kui esmapilgul paistab.
Kudrenko lisas, et erinevalt tööstuseelsest ajastust on praegused riikidevahelised
konfliktid elusloodusele äärmiselt kahjulikud, sest relvastust juhitakse sageli 
kaugjuhtimise teel. Kokkupõrked laastavad sellega maastikku varasemast märksa rohkem.

Töö autorid möönsid, et uuringu andmestikus leidub samas lünki. Aastate võrdluses
ei kattunud andmeid kogunud rajakaamerate asukohad ja nende koguarv päris täielikult.
Kogutud materjal pakub nende sõnul sellele vaatamata asendamatut sissevaate rindel
valitsevasse tegelikkusesse. Bioloogide hinnangul võimaldavad tulemused tulevikus
kavandada paremat looduskaitset aladel, kus valitseb poliitiline ebastabiilsus.

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610059390/tsornoboli-keelutsooni-loomad-muutsid-invasiooni-peale-elurutmi)

![]()