# Eesti kuulub perehoiakutelt Euroopa konservatiivsemate riikide hulka

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/198499
- Published: 2026-06-18T09:14:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Vabaabielu ja töötavad emad on tänapäeva Euroopas muutunud tavapäraseks. Kuid kas
suhtumist sellistesse pereelu valikutesse mõjutab ka inimese haridustase? Värske
uuring näitab, et kuigi mitmed uued peremudelid on ühiskonnas laialt omaks võetud,
mängib haridus jätkuvalt rolli näiteks suhtumises väikelaste vanemate lahutusse 
ja emade varajasse tööle naasmisse.

Sellisele järeldusele jõudis Soome ja Ühendkuningriigi ülikoolide teadlaste rahvusvaheline
uurimisrühm, kuhu kuulus ka Tallinna Ülikooli külalisteadur Katrin Schwanitz. Analüüs
põhineb enam kui 60 000 inimese vastustel 21st Euroopa riigist aastatel 2006 ja 
2018.

Uuringust selgus, et abieluta kooselu peetakse Euroopas üldiselt vastuvõetavaks.
Märksa kriitilisemalt suhtutakse aga vabatahtlikku lastetusse ning väikelastega 
perede lahutusse. Näiteks Ida-Euroopas ei kiida alla 12-aastaste lastega vanemate
lahutust heaks ligi 40 protsenti vastanutest, samas kui Lõuna-Euroopas jääb vastuseis
alla veerandi.

Eesti paistab silma pigem ettevaatlike või isegi taunivate hoiakutega. Väikelaste
vanemate lahutust ja emade töötamist toetatakse rohkem isegi Poolas ja Sloveenias.
Koos Bulgaaria, Ungari ja Slovakkiaga kuulub Eesti uuringu järgi konservatiivsemasse
rühma. Seda hoolimata sellest, et pere- ja tööelu ühildamist toetavad poliitikad
on Eestis tugevad ning vabaabielu ja väljaspool abielu sündinud lapsed igapäevane
nähtus. Ka kõrgharidus ei muuda siinsete inimeste hoiakuid kuigi palju.

Kõige selgemalt ilmnes uuringust, et haridustase mõjutab suhtumist vaid mõnes küsimuses.
Kõrgemalt haritud inimesed suhtuvad väikelaste vanemate lahutusse ja noorte emade
täiskohaga töötamisse märksa soosivamalt. Meeste täiskohaga töötamist samas olukorras
peetakse aga loomulikuks pea kõikides riikides ja haridusrühmades.

Teadlaste hinnangul võib erinev suhtumine emade töötamisse olla seotud jätkuva soolise
topeltstandardiga. Madalama haridusega naistel võib koju jäämisega kaasnev sissetuleku
kaotus olla väiksem kui kõrgelt haritud naistel, mistõttu nähakse täiskohaga töötamist
nende seas harvem sobiva valikuna.

Huvitava tähelepanekuna selgus, et Lõuna- ja Ida-Euroopas on hariduse mõju suhtumisele
vabaabielusse ja väljaspool abielu laste saamisesse aja jooksul vähenenud. Ühelt
poolt on vähem haritud elanikkond on hakanud neis piirkondades selliseid eluviise
enam aktsepteerima. Teisalt langes vaadatud ajaperioodil kõrgelt haritute esialgne
kõrgem heakskiit vabaabielule ja abieluvälistele lastele.

Uuring avaldati ajakirjas [Population and Development Review](https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/padr.70077).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610057455/eesti-kuulub-perehoiakutelt-euroopa-konservatiivsemate-riikide-hulka)

![]()