# Tugevnev El Niño võib hoida Euroopat soojemana järgmise aasta kevadeni

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/198224
- Published: 2026-06-17T15:56:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Vaikse ookeani pinnakihi temperatuur on viimastel nädalatel märgatavalt kerkinud,
märkides El Niño kliimafaasi algust. [Copernicuse kliimateenistuse mudeli](https://joint-research-centre.ec.europa.eu/jrc-news-and-updates/potentially-historic-el-nino-come-analysis-shows-humanitarian-toll-2026-06-15_en)
kohaselt võib paiguti kerkida veetemperatuur nelja kraadi võrra üle pikaajalise 
keskmise ehk oodata võib ühte mõõtmisajaloo tugevamat El Niñot.

El Niño lõunaostsillatsioon ise energiat ei loo ega ei hävita, vaid jagab seda Vaikse
ookeani troopikaosa pinnakihi ja atmosfääri vahel ümber. Kui La Niña ajal surutakse
soojus ookeani sügavustesse, pidurdades näiliselt üleilmset soojenemist, siis El
Niño aastatel tõuseb soe vesi pinnale ja annab energia üle selle kohal asuvale õhumassile.

Suurtes veemassides toimuvad protsessid häirivad kogu planeedi sademete jaotust 
ja tuulte rütmi ning pööravad lühikese ajaga segi paljude geograafiliste piirkondade
ilmastiku.

Keskmiselt vahelduvad faasid kahe kuni seitsme aasta tagant. Sedapuhku toimus planeedi
kliimasüsteemi üleminek jahedamast La Niña faasist tugevasse El Niñosse kahe aastaga.
Eelmine soe faas algas 2023. aasta suvel ja kestis 2024. aasta aprillini.

Meteoroloogilised andmed näitavad, et vallandunud soojus tegi 2024. aastast kõige
kuumema aasta kogu mõõtmisajaloos. Ühtlasi purunes esmakordselt Pariisi kliimaleppega
paika pandud kokkuleppeline piir, mille kohaselt ei tohiks tõusta üleilmne keskmine
temperatuur võrreldes tööstuajastueelse ajaga üle 1,5 kraadi.

Uus ja tugevam El Niño lisab seega atmosfääri paratamatult hulganisti lisaenergiat.
See ei püsi ookeani kohal, vaid kandub tuulte ja hoovustega üle maailma laiali. 
Normist soojemad ilmastikuolud võtavad mudelite järgi peagi võimust nii Põhja- ja
Lõuna-Ameerikas, Aafrikas kui ka Euraasia mandril.

**Ulatuslik mõju**

Temperatuuritõus lööb sassi ka ülemaailmse toidutootmise ja põllumajandusloogika.
Euroopa Ühisuuringute Keskuse koostatud raport hoiatab pikalevenivate põudade eest
Austraalias, Kagu-Aasias ja mitmetes Lõuna-Aafrika regioonides. Samal ajal toovad
muutuvad õhuvoolud Ida-Aafrikasse ja mitmele poole Ameerikasse tavapärasest kordades
rohkem vihma.

Erinevad taimeliigid tulevad kliima kõikumisega toime isemoodi. Uurijad märgivad,
et sojaoa ja talinisu hind läheb ilmamudelite põhjal globaalsel turul ilmselt langusesse.
Riisi hind käitub vastupidiselt, muutudes alguses soodsamaks, et siis hiljem uuesti
kallineda. Maisi puhul näevad analüütikud vaid kerget hinnatõusu. Toidukultuuridest
reageerib halvenevatele kasvutingimustele kõige teravamalt durumnisu, mille hind
teeb maailmaturul eeldatavalt kiire hinnatõusu.

Toidu kättesaadavuse vähenemine teeb kõige enam kahju niigi sisekriiside all kannatavatele
riikidele. El Niño võimendatud kuivad olud kütavad prognoosi järgi sisekonflikte
näiteks Tšaadis, Sudaanis ja Somaalias. Lõuna-Ameerikas halvendab tugev El Niño 
pikaajaliselt humanitaarolukorda Venezuelas, Ecuadoris ja Haitil.

Teadlased nendivad, et põua tõttu paigale lõksu jäävate või kodu hülgavate inimeste
täpset arvu on samas varasemate sündmuste põhjal keeruline hinnata. Kriisikolletes
elavate inimeste kaitseks loodud varajase hoiatuse süsteemid hoiavad seetõttu paljusid
Kesk-Aafrika riike püsivalt punases.

**Euroopa ilm**

Vaikse ookeani pinnakihi kõrgem temperatuur ei jäta puutumata ka Euroopa mandri 
ilmastikku. Ajalooliste andmete põhjal langevad tugevad El Niño aastad Euroopas 
sageli kokku pigem jahedama ja niiskema sügisega.

Algav kliimatsükkel murrab aga tõenäoliselt traditsioonilise õhutsirkulatsiooni.
Kliimateenistuse prognoosid näitavad, et Euroopat ootab ebatavaliselt soe sügis 
ja normist kõrgemad temperatuurid ei taandu enne 2027. aasta kevadet.

Keerukamate pikaajaliste prognooside tegemiseks kõrvutavad uurijad mitmeid erinevaid
andmekogusid. Teadlased kasutasid uute mudelite ehitamisel tuhandeid aastaid hõlmavaid
kliimasimulatsioone ja satelliitide maaseiresüsteemide värskeid andmeid. Samas nendivad
raporti autorid, et kõige radikaalsemate arengute puhul puudub maailmal varasem 
ajalooline pretsedent, millele toetuda.

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610057533/tugevnev-el-ni-o-voib-hoida-euroopat-soojemana-jargmise-aasta-kevadeni)

![]()