# MAAILMA SUURIM LINN, MILLEST SA MIDAGI KUULNUD POLE ⟩ Mis auto see veel on?

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/197803
- Published: 2026-06-16T15:13:00+03:00
- Author: toomas

* Chongqing on kujunenud maailma suurimaks autolinnaks ja oluliseks elektroonikaklastriks.
 * Artikkel näitab, kuidas Hiina tööstusklastrid ja hinnasõda loovad üli­konkurentsi
   ja odavaid tooteid.
 * Hiina digitaalselt juhitud ja tugevalt jälgitud ühiskond pakub mugavat, kuid 
   väga kontrollitud tulevikku.

**Hiina tänaval autosid vaadates on selline tunne nagu oleks sattunud autonäitusele,
kuhu Euroopa tootjaid ei kutsutud. Hiina autoäri puhul tuleb harjuda, et üks firma
ei tähenda üht automarki. BYD, ****Geely****, SAIC, ****Changan**** ja teised kasvatavad
enda alla terveid brändiperekondi. Seetõttu võib kogu turul rääkida enam kui sajast
automargist.**

Chongqing on tuntud just oma autotööstuse poolest. 2025. aastal toodeti siin 2,7
miljonit autot, mis tähendab seda, et see on kõige suurem autotootmise linn Hiinas
ning ka kogu maailmas. Prognooside kohaselt toodetakse Chongqingis aastal 2030 juba
rohkem autosid kui Saksamaal kokku.
Tavalises Hiina kaubanduskeskuses võib olla 
kümme erinevat autopoodi kõrvuti. Kui Eestis lähed kaubanduskeskusesse sokke, päikesekreemi
või seljakotti otsima, siis Hiinas võib sama käik lõppeda sellega, et soetad nii
muuseas endale uue elektriauto.

Hiina ühiskond ja majandus on nagu üks suur vastuolu. Riiki juhib leninlik parteiaparaat,
mille eesotsas seisab Hiina Kommunistlik Partei. Samal ajal on see kommunistlik 
Hiina üks maailma karmima konkurentsiga turge.
Iga toimiva toote kallale tormab 
korraga kümneid ettevõtteid, hinnad surutakse alla, marginaalid põlevad ja nõrgemad
kukuvad välja. Elektriautode turul käib juba aastaid hinnasõda: BYD lõikab hindu,
Geely, Chery, Leapmotor, Nio ja XPeng peavad kaasa jooksma ning väiksematel saab
hapnik otsa. WM Motor jõudis pankrotini, HiPhi pani tootmise seisma, Neta omanik
Hozon sattus makseraskustesse ning Ji Yue, Baidu ja Geely ühine autoprojekt kadus
turult viisil, mis pani kliendid küsima, kas nende auto on nüüd sõiduk või kõrgtehnoloogiline
mälestusese.Telefonide, droonide, robottolmuimejate ja äppide maailmas on loogika
sama: kui sul on hea mõte, ilmub homme kolm konkurenti ja nädala lõpuks kolmkümmend.

Või võtame näiteks seitsmepenikoormasaapad ehk robotajalad ehk eksoskeleti, mida
me saime poes proovida. Hiinas ei ole eksoskelett enam ulmefilmide ega sõjaväelaborite
veider sugulane. Tõsiseid tootjaid on vähemalt paarkümmend.

Hiina majanduse üks suuri saladusi ei ole enam ammu ainult odav tööjõud, vaid geograafia.
Ühe valdkonna tootmine ja peaaegu kogu tarneahel on tõmmatud kokku ühte piirkonda.
Seal on koos tehased, alltöövõtjad, komponendid, insenerid, tööriistad, pakendajad
ja logistika. Kui sul on vaja uut akut, sensorit, ekraani, kruvi või plastdetaili,
ei tule see kolme kuu pärast teiselt kontinendilt, vaid kõrvalmajast või maksimaalselt
paari tunni kauguselt.

Vahest kõige vapustavam näide sellest arengust on Lõuna-Hiinas asuv Shenzhen, mis
oli 1980. aastal 30 000 elanikuga kaluriküla ja on tänaseks muutunud üle 18 miljoni
elanikuga metropoliks ning maailma üheks olulisemaks tehnoloogia ja riistvara tootmise
keskuseks, n-ö «Hiina Ränioruks».

 https://flo.uri.sh/visualisation/29374698/embed?auto=1

## **ARVUTID**

Chongqing on kujunenud ka maailma sülearvutitööstuse üheks olulisimaks keskuseks.
Linnas tegutseb üle 2300 ettevõttega elektroonikaklaster. Siin on kohal HP, Acer
ja ASUS, kelle kõrval tegutsevad suured lepingulised tootjad nagu Foxconn, Quanta,
Inventec ja Compal. Klaster loodi 2008. aastal riikliku strateegia tulemusel, tuues
rannikult sisemaale täieliku vertikaalselt integreeritud tarneahela: alates trükkplaatidest
ja akudest kuni toodete lõpliku kokkupanemiseni. Tänu lühikestele tarneaegadele 
ja madalatele kuludele toodab Chongqing praegu ligikaudu iga kolmanda maailmas valmiva
sülearvuti. See ökosüsteem on muutnud linna Hiina elektroonikatööstuse ümberpaigutamise
üheks silmapaistvamaks edulooks.

Hiina kommunism ei esine sellisel kujul, nagu veel paljud lugejad mäletavad Nõukogude
Liitu. Pigem on see turumajandus partei keti otsas ning moodne jälgimisühiskond,
mis ei tule su juurde sineli ja loosungiga, vaid QR-koodi, telefonimakse ja väga
mugava äpiga.

Kui sa ostad maalt linna tulnud tänavakaupmehelt kirsse või apelsine, mida ta oma
vana-kooli kaaluga kaalub, siis maksmine toimub nii, et sa skännid oma telefonis
oleva WeChati või Alipay äpiga tema QR-koodi. Kes ostis, kus, kui palju, mis ajal–
kõik see jätab digitaalse jälje. Foto: Kaader videost

Me teame, mida tähendab isikukood, Smart-ID, e-retsept ja pangalink. Hiinas on 
aga igapäevane digitaalne identiteet põimitud palju tihedamalt maksete, superäppide,
QR-koodide, kaamerate, näotuvastuse ja avalike teenustega. WeChat ei ole seal lihtsalt
sõnumirakendus, vaid taskus kaasas olev väike ühiskond: pank, postkontor, piletikassa,
restoranilaud, sõpruskond ja klienditeenindus ühe rohelise ikooni sees.

![Igal kaupmehel on QR-kood. Maksta saab WeChati või Alipayga. WeChat on eelkõige
superäpp, kus maksed on osa suhtlusest ja igapäevateenustest. Alipay oli algselt
makseteenus, mille ümber on kasvanud terve finants- ja teenusetesüsteem.]()

Igal kaupmehel on QR-kood. Maksta saab WeChati või Alipayga. WeChat on eelkõige 
superäpp, kus maksed on osa suhtlusest ja igapäevateenustest. Alipay oli algselt
makseteenus, mille ümber on kasvanud terve finants- ja teenusetesüsteem. Foto: Kaader
videost

Lisame sellele hinnanguliselt umbes 700 miljonit valvekaamerat, avaliku WiFi, platvormide
kogutud käitumisandmed ja riigi võime neid ettevõtetelt vajaduse korral välja nõuda
ning saame ühiskonna, kus inimese argipäev muutub erakordselt mugavaks ja erakordselt
mõõdetavaks. Kõik töötab. Ja kõik jätab jälje.

Küllap leidub igas riigis inimesi, kes tahaksid, et ka nende riigis oleks «kõik 
rohkem kontrolli all»: rohkem kaameraid, rohkem andmeid, vähem anonüümsust, vähem
segadust, vähem neid väsitavaid hallalasid, kus demokraatia tavaliselt elab. Ka 
Eestis kostub aeg-ajalt ihalust suurema jälgimise ja rangemate piirangute järele.
Nii et Hiina näitab meile selles mõttes üht võimalikku tulevikku.
Sellisesse tulevikku
sobivad hästi ka isesõitvad autod. Autonoomne auto ei vaja ainult rattaid ja akut,
vaid ka maailma, mis on täis andureid, kaarte, kaameraid, sidevõrke ja pidevalt 
uuenevaid andmeid.

_«Maailma suurim linn, millest sa midagi kuulnud pole» on on viiest artiklist ja
paljudest videotest koosnev reisikiri, mille üks jalg on ajakirjanduses ja teine
meelelahutuses. Püüame Chongqingile ja Hiinale laiemalt veidi lähemale pääseda, 
näha selle ühiskonna sisemisi vastuolusid, aga ka lihtsalt lustida, imestada ja 
lasta sel megalinnal end üle mängida._

_Esimene artikkel annab linnast ülevaate, teine lugu keskendub tehnoloogiale, kolmas
kohalikele inimestele, neljas toidule ning viies Hiina sotsiaalmeediale._

_Hiina reisi rahastas Postimees._

[Allikas](https://majandus.postimees.ee/8490109/maailma-suurim-linn-millest-sa-midagi-kuulnud-pole-mis-auto-see-veel-on)