# Villimardikas petab mesilasi ja kannab endas tugevat mürki

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/197497
- Published: 2026-06-15T14:12:00+03:00
- Author: RSS

Villimardikas on Eesti putukamaailma üks kummalisemaid tegelasi, keda võib kohata
kevadistel niitudel ja metsaservades. Suurem osa inimesi teda looduses ära ei tunne,
aga kui tema mürk satub inimese nahale, võib see põhjustada ville.

Eesti Loodusmuuseumi putukakogu kuraatori Leif-August Kirs rääkis, et villimardikas
eelistab päikeselisi rohumaid, metsaservi ja lagendikke. Täiskasvanud isendeid võib
kohata peamiselt aprilli lõpus ja mais. Eriti silmatorkav on emane villimardikas,
kelle tagakeha paisub pärast paaritumist suureks, sest temas areneb tuhandeid mune.“
Üks emane võib muneda kuni 10 000 muna,” ütles Kirs  Vikerraadio saates “Ökoskoop”.

Sellest hoolimata jõuab täiskasvanuks vaid väga väike osa järglastest. Põhjus peitub
villimardika erakordselt keerulises arengus. Pärast koorumist ronivad villimardika
vastsed õitele, näiteks võililledele või paiselehtedele. Seal hakkavad nad eritama
keemilist signaali, mis meenutab emase erakmesilase feromooni, mis on bioaktiivne
aine, mida paljud imetajad ja putukad eritavad vastassugupoole ligimeelitamiseks.

Nii meelitataksegi kohale isane erakmesilane, kes loodab leida paarilise. Tegelikkuses
ootavad teda aga kümned villimardika vastsed. “Niipea kui pahaaimamatu isamesilane
maandub, tehakse talle kambakat,” kirjeldas Kirs. Vastsed klammerduvad mesilase 
külge ning loodavad, et too kohtub hiljem emase erakmesilasega. Seejärel hüppavad
nad emase peale ning lasevad end viia mesilase pessa.

Seal algab villimardika jaoks elu kõige mugavam etapp. Vastne sööb ära mesilase 
muna ning kasutab ära kogu pesa jaoks varutud õietolmu ja nektari. “Ta elab teise
arvelt nagu parasiitidel kombeks,” ütles Kirs.

Villimardika arengus esineb nähtus, mida nimetatakse hüpermetamorfoosiks. See tähendab,
et vastne ei muutu üksnes nukuks ja seejärel täiskasvanud putukaks, vaid läbib vahepeal
veel mitu erinevat arenguvormi. Alguses on vastne väle ja liikuv, et jõuda mesilase
pessa. Hiljem muutub ta tavapärase mardikavastse sarnaseks ning veedab suure osa
oma arengust maa-aluses pesas. Seal ta talvitub, nukkub ja ilmub järgmisel kevadel
maapinnale juba täiskasvanud villimardikana.

Eestis elab kolm liiki villimardikaid. Neid võib esmapilgul segi ajada teiste tumedate
violetse helgiga mardikatega, näiteks aiajooksikutega. Erinevalt paljudest putukatest
ei kipu villimardikas aga ohu korral põgenema. “Ta võtab asja hästi rahulikult, 
sest tegelikult on ta ülimalt hästi kaitstud,” märkis Kirs.

Villimardikas sisaldab kantaridiini, mis on tugev mürk, mida putukas eritab häirimise
korral liigeste vahelt oranžika vedelikuna. Kui aine satub inimese nahale, võib 
see põhjustada ville. Just sellest pärinebki putuka eestikeelne nimi. Kuigi villimardikas
parasiteerib mesilaste pesades ja on mürgine, on tal looduses oluline roll.

Kirsi sõnul moodustavad putukad suure osa toiduahela vundamendist. Ka villimardikal
leidub vaenlasi ning tema mürgile on kohastunud mitmed loomad ja linnud. “Ma nimetaksin
seda ikkagi toiduahela oluliseks osaks olemiseks,” ütles ta.

Täiskasvanud villimardika elu kestab vaid lühikest aega. Pärast paaritumist ja munemist
surevad vanemad isendid ning kogu eluring algab uuesti järgmise põlvkonnaga.

![]()

Loodusmuuseumi putukakogu kuraator Leif-August Kirs koos villimardikaga Autor/allikas:
Krista Taim/ERR

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610055553/villimardikas-petab-mesilasi-ja-kannab-endas-tugevat-murki)

![]()