# Levinud naftatõrjemeetod jääb arktilistes oludes hätta

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/197400
- Published: 2026-06-15T10:01:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Soojenev kliima muudab Arktikat jäävabamaks ja suurendanud piirkonnas nii laevaliiklust
kui naftareostuse riski. Muutuvad jääolud võivad aga mõjutada seniste naftareostuse
tõrjevahendite toimivust, selgub Tartu ja Norra teadlaste värskest uuringust.

Merejää on mikroorganismidele keeruline elupaik, kus tuleb toime tulla miinuskraadide,
kõrge soolsuse ja jää sees paiknevate kitsaste soolveekanalitega. Siiski elab ka
nendes tingimustes väike hulk bakteriliike, kes on võimelised erinevaid naftaühendeid
lagundama ja kasutama neid oma elutegevuses. Naftast tahavad naftat lagundavad bakterid
süsinikku. Lisaks on neil vaja kasvuks lämmastikku ja fosforit, neid toitaineid 
on aga Põhja-Atlandi vees väga vähe, kirjutab Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor
Jaak Truu.

Merre sattunud naftareostuse ühe võimaliku tõrjevahendina on kasutusele võetud dispergandid
ehk dispergeerivad ühendid, mis jagavad nafta väikesteks tilkadeks. Sedaviisi hajub
nafta veesambas kiiremini, vähendades reostuse otsest mõju mereelustikule ja võimaldades
mikroobidel seda lihtsamalt lagundada.

**Eelkõige reageerivad mikroobikooslused**

Kolm kuud kestnud uuringus analüüsisid Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia
instituudi töörühma teadlased koos Norra kolleegidega, kuidas käituvad mikroobikooslused
dispergeeritud toornaftat või ainult disperganti sisaldavas merejääs. Katsete käigus
hakkasid disperganti sisaldavas jääs domineerima külmalembesed bakterid perekondadest
_Oleispira_, _Bermanella_ ja _Pseudoalteromonas_. Praeguse arusaama järgi on merevees
just need mikroorganismid naftas leiduvate süsivesinike peamised lagundajad.

Mikroobide genoome analüüsides jõudsid teadlased olulise avastuseni. Selgus, et 
uuritud bakteritest suutsid mõned toota ensüüme, mis võimaldavad lagundada ka dispergandi
koostisosi, sealhulgas nafta hajutamiseks kasutatavaid pindaktiivseid aineid. Neist
paljudel olid välja kujunenud ka külma ja muude keskkonnastressiga seotud tingimuste
talumiseks vajalikud kohastumused.

Kuigi dispergant kasvatas naftat lagundavate bakterite osakaalu, ei hakanud nafta
seetõttu märkimisväärselt kiiremini lagunema. Küll aga avaldas see tugevat mõju 
bakterite elutegevusele, millele viitasid sarnased muutused nii disperganti kui 
ka dispergeeritud naftat sisaldanud katse variantides. Põhjusena pakuvad teadlased
mikroobide väga väikest arvukust merejääs, mille tõttu olid ka katses domineerinud
mikroobid eeskätt kohastunud äärmuslikes jääoludes ellu jääma.

**Merejää uuringud jätkuvad**

Avaldatud tulemused aitavad teadlastel paremini mõista, kuidas Arktika mereökosüsteemid
võimalikele naftareostustele reageerivad ja millised reostuse tõrjemeetodid võivad
jäises piirkonnas kõige paremini toimida. Uuringu autorite sõnul tuleb dispergantide
kasutust merejääs praegu veel ettevaatlikult hinnata. Kuigi need ained muudavad 
jää mikroobikooslusi kiiresti ja suunavad neid näiliselt naftat lagundavate liikide
poole, ei tähenda see automaatselt reostuse kiiremat kadu.

Uuringul oli ka piiranguid. Katsed toimusid kontrollitud tingimustes labori mesokosmides
ehk tehiskeskkonnas, mis jäljendas merejää teket. Tegelikus Arktikas mõjutavad nafta
käitumist lisaks jää omadustele ka hoovused, ilmastik, valgusolud ja paljud teised
tegurid. Samuti oli mikroobide arvukus jääs väga väike, mis võis piirata nende võimet
naftat lagundada.

Teadlased kirjutavad oma uuringust [ajakirjas FEMS Microbes](https://academic.oup.com/femsmicrobes/article/doi/10.1093/femsmc/xtag022/8664059).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610055343/levinud-naftatorjemeetod-jaab-arktilistes-oludes-hatta)

![]()