# Paljude öölaulikute arvukus on viimase kümnendi jooksul järsult langenud

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/197392
- Published: 2026-06-15T13:06:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub taas linnuhuvilisi osalema öölaulikute loendusel,
mis aitab jälgida öösiti laulvate linnuliikide käekäiku. Kuigi mõnel liigil läheb
hästi, näitavad andmed, et paljude öölaulikute arvukus on viimastel aastatel märgatavalt
vähenenud.

Öölaulikute loendust korraldatakse Eestis alates 1991. aastast. Eesti Ornitoloogiaühingu
öölaulikute loenduse koordinaatori Jaanus Eltsi sõnul tekkis loendus ajal, mil Eestis
hakati aktiivselt arendama erinevaid linnuseire meetodeid ning eeskuju võeti Soomest.

“Öölaulikud on üsna eriline linnurühm, sest nende peamine lauluaktiivsus jääb öösse.
Kui meid huvitab lindude arvukus, siis on oluline neid loendada ajal, mil nad on
kõige paremini kuuldavad,” selgitas Elts Vikerraadio saates “Ökoskoop”.

Enamik linde laulab aktiivselt varahommikul, kuid öölaulikute hulka kuuluvad liigid
on kõige häälekamad just öötundidel. Eesti tuntumad öölaulikud on näiteks rukkirääk,
öösorr ja ööbik. Paljud neist eelistavad elupaigana roostikke, võsastikke ja veekogude
kaldaalasid.

Eltsi sõnul ei lähe enamikul öölaulikest praegu hästi. Peamine põhjus on neile sobivate
elupaikade kadumine. “Me kipume kõik kohad ilusaks tegema: raiume võsa maha ja kuivendame
alasid. Selle tulemusena kaovad öölaulikutele vajalikud elupaigad,” ütles ta.

Eriti tugevalt on see mõjutanud näiteks jõgi-ritsiklindu ja võsa-ritsiklindu, kelle
arvukus viimase 12 aasta jooksul vähenenud enam kui 70 protsenti. Samas mõne teise
liigi arvukus on püsinud stabiilne, näiteks tiigi-roolind.

Ka üks tuntumaid öölaulikuid, rukkirääk, on jäänud haruldasemaks. Eltsi sõnul leidus
rukkirääke veel 1990. aastatel sageli viljapõldudel, kuid põllumajanduse intensiivistumise
tõttu on nende peamine elupaik taas rohumaa. Rukkiräägu jaoks on oluline, et niitmine
ei toimuks liiga vara. “Praegu näeme juba palju niidetud alasid ja loomulikult sellises
kohas rääk elada ei saa,” märkis Elts.

Öölaulikute loendus toimub suve alguses ning loendajad liiguvad tavaliselt südaöö
ja kella kolme vahel öösel mööda ette valitud marsruute. Kirja pannakse kõik kuuldud
ja võimalusel nähtud linnud. Eltsi sõnul tasub liikuda tuttavas maastikus ja marsruut
enne läbi vaadata. “Kella kahe ajal öösel kuskile võpsikusse sattuda, kust on raske
välja pääseda, ei ole just kõige meeldivam kogemus,” ütles ta.

Loenduseks soovitab Elts umbes kümne kilomeetri pikkust marsruuti, kuid selle pikkus
sõltub osaleja võimalustest ja valitud elupaigast. Öine linnuvaatlus erineb päevastest
retkedest ka selle poolest, et korraga laulab vähem liike. See muudab häälte õppimise
lihtsamaks. Samas tuleb hästi tunda näiteks erinevate roolindude ja ritsiklindude
laulu, mis võivad algajale üsna sarnasena tunduda.

Öölaulikute peamine lauluperiood kestab jaanipäevani. Pärast seda muutuvad linnud
vaiksemaks, kuigi üksikuid lauljaid võib kuulda ka suve teises pooles.
Loenduse 
juhendid ja ankeedid on kättesaadavad Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehel. Ühing 
ootab osalema kõiki loodushuvilisi, kes soovivad anda oma panuse Eesti linnustiku
seiramisse.

Öötundidel kogutud andmed aitavad teadlastel hinnata öölaulikute arvukuse muutusi
ning mõista paremini, kuidas mõjutavad maastike muutumine ja maakasutus Eesti linnustikku.

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610055487/paljude-oolaulikute-arvukus-on-viimase-kumnendi-jooksul-jarsult-langenud)

![]()