# Asse Sauga: inimene võib arvata, et ta tahab üht, kuigi tegelikult püüab hoopis vältida hirmu, häbi või ebamugavust

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/196964
- Published: 2026-06-13T19:31:28+03:00
- Author: RSS

![]()

Kui inimene ei tunne iseennast, oma hirme, mustreid, tugevusi, soove, vajadusi ja
tegelikku sisemist suunda, võib ta küll väliselt palju saavutada, kuid sisimas ikkagi
eksida. Sauga sõnul loome oma kogemust, suhteid, valikuid ja maailmatunnetust just
selle kaudu, kui hästi me iseennast mõistame. „Sellest sõltub otseselt meie elukvaliteet,
meie elurõõmu osakaal, meie armastuse sügavus iseenda ja teiste suunal, meie igapäevased
valikud elus. Sellest sõltub kõik.“

**Iseenda tundmine on tarkuse algus**

Mõte „tunne iseennast“ ei ole uus. Sellest on rääkinud nii filosoofid, vaimsed õpetajad
kui ka psühholoogid. Aristotelesele omistatakse mõte, et enesetundmine on kõigi 
tarkuste algus. Laozi on öelnud, et see, kes tunneb teisi, on tark, aga see, kes
tunneb iseennast, on valgustunud. Carl Gustav Jung on sõnastanud sama mõtte teisel
moel: kes vaatab väljapoole, see unistab; kes vaatab enda sisse, see ärkab.

Sauga sõnul viitavad need erinevad õpetused samale tuumale: inimene võib otsida 
õnne, armastust, edu ja rahu väljastpoolt, kuid ilma iseenda tundmiseta jääb see
otsing sageli poolikuks. „Kõige olulisem asi maailmas on iseenda hea tundmine,“ 
sõnab Sauga ning selgitab, et see ei tähenda vaid teadmist, millised toidud sulle
meeldivad või millist tööd teha tahaks. Sügavam enesetundmine tähendab ausust enda
suhtes: miks ma reageerin nii, nagu reageerin? Mida ma tegelikult kardan? Milliseid
mustreid ma kordan? Millised soovid on päriselt minu omad ja millised on ühiskonna,
pere või varasemate kogemuste kujundatud?

**Miks on iseenda mõistmine nii keeruline?**

Kuigi enesetundmine kõlab lihtsa ja isegi loomuliku eesmärgina, on see Sauga hinnangul
üks keerulisemaid asju maailmas. Põhjus on lihtne: inimene ise võib olla iseenda
suurim takistus. Meil kõigil on kaitsemehhanismid, harjumused, uskumused ja lood,
mida oleme iseenda kohta aastaid rääkinud. Mõnikord on need lood meid kaitsnud, 
aga ühel hetkel võivad hakata piirama.

„Inimene võib arvata, et ta tahab üht, kuigi tegelikult püüab ta vaid vältida hirmu,
häbi või ebamugavust. Ta võib liikuda eesmärkide poole, mis ei ole tegelikult tema
enda sügavaim soov. Ja vahel kipume me olema ka meistrid iseenda ülekavaldamisel.
Näiteks jõuluõhtusöömaaeg – kõik teavad, et kui üle süüa, on pärast rükk aega halb
olla, aga ikka juhtub.“

Sauga sõnul ei toeta ka ühiskond ja koolisüsteem alati piisavalt seda, et inimene
õpiks ennast päriselt mõistma. Õpitakse küll teadmisi, oskusi ja erialasid, kuid
unustatakse seejuures küsida: kes ma olen, miks ma midagi teen ja millist elu ma
tegelikult luua tahan?

[Loe edasi](https://www.ohtuleht.ee/tervis/1160146/asse-sauga-inimene-voib-arvata-et-ta-tahab-uht-kuigi-tegelikult-puuab-hoopis-valtida-hirmu-habi-voi-ebamugavust)