# Taimestikuta oliivisalu jätab piiritaja nälga

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/196284
- Published: 2026-06-11T09:46:00+03:00
- Author: RSS

Taimemürkide kasutamine oliivisaludes mõjutab negatiivselt piiritajate toidubaasi,
kirjutab linnuökoloog Marko Mägi aasta linnu teadusloos. Mida rikkalikum on salu
alustaimestik, seda rohkem elab seal lindude söödavaid putukaid.

Oliivipuuta on raske praegusaja Euroopa tsivilisatsiooni ette kujutada: puu on oluline
nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka kultuuriliselt. Aastal 2018 laiusid Euroopas
oliivisalud 11,5 miljonil hektaril. Aastas istutati 162 000 hektarit uusi salusid,
et rahuldada turu nõudlust. Nii ulatuslikul tegevusel on mõju loodusele, sest salud
laiuvad mitmetes Euroopa liigirikkuse tulipunktides. Milline on oliivisalu linnustik?

Senised oliivisalude linnu-uuringud on keskendunud vaid salus elavatele lindudele,
kuid salu kohal õhust putukaid püüdvad linnud on jäänud tähelepanuta. Äsjane [uuring](https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1617138125002456?via%3Dihub)
Lõuna-Hispaania Málaga piirkonnas on esimene, kus autorid pöörasid pilgu latvadest
kõrgemale. Nad tahtsid saada teada, kuidas mõjutab salu harimise intensiivsus linnustikku,
teiste seas piiritajate ja pääsukeste arvukust.

Teadlased loendasid linde kolmes kahe-hektarilises oliivisalus: ühes tõrjuti alustaimestik
taimemürgiga, teises eemaldati taimed mehhaaniliselt. Neis tõrjuti taimi vaid korra
kevadel, hooaja edenedes sai taimestik areneda omasoodu. Kolmandat salu hooldati
aga intensiivselt ehk taimi tõrjuti kogu aeg nii keemiaga kui ka mehhaaniliselt,
mistõttu seal alustaimestikku ei olnud.

Õhus toituvaist lindudest loendas töörühm kuni 20 meetri kõrgusel lendajad, sest
kõrgemal lendajad ei pruugi olla toidujahil. Kirja panid uurijad vaid maksimaalse
korraga nähtud piiritajate-pääsukeste arvu, et vältida topeltloendust.

Suurem oli putuktoiduliste ja õhus toituvate liikide arvukus. Teadlased loendasid
saludes ligikaudu 20 000 lindu: neist vaid 1200 intensiivselt majandatud salus, 
korra keemiaga töödeldud salus aga 9600 ja korra mehhaaniliselt töödeldud salus 
8900. Intensiivselt majandatavas salus oli 24 linnuliiki. Keemilise taimetõrjega
salus oli linnuliike 36, mehhaanilise taimetõrjega salus 38.

Selge erinevus oli ka õhus toituvate lindude arvus: keemiaga taimestikku tõrjutud
salus loendati piiritajaid ja pääsukesi 576, mehhaanilise taimetõrjega salus 491,
intensiivsalus aga vaid 32. Taimestikuga saludes oli piiritajate-pääsukeste osakaal
putuktoiduliste seas veidi üle 11 protsendi, intensiivsalus aga 3,3 protsenti.

![]()

Erineva intensiivsusega majandatud oliivisalude linnurohkus Hispaanias. Autor/allikas:
Joonis koostatud Navarro et al. 2025 tabel 1 andmete põhjal.

Seega suurendas oliivisalu alustaimede rohkus oluliselt linnurikkust ja õhust putukaid
püüdvate lindude hulka. Taimestiku soodne mõju lindudele tuleneb putukatest, sest
taimedeta on ka putukaid vähem.

Saludes oli piiritajate ja pääsukeste arvukus kõige suurem ajal, mil seal oli ka
kõige rohkem oliivikärbseid (_Bactrocera oleae_). Viimaste tõttu väheneb oliivipuu
saagikus ja saagi kvaliteet. Nii vähendavad linnud putukamürgi kasutamise vajadust.
Õhus toituvate lindude rolli oliivisaludes on alahinnatud, kuna neid on peetud pigem
linnalindudeks.

Kuigi uuring hõlmas vaid kolme oliivisalu ja tulemusi on seetõttu ohtlik üldistada,
langevad need kokku teiste sarnaste uuringutega. Varemgi on tuvastatud, et linnurikkus
on suurem loodussõbralikumalt haritavatel aladel. Uuringu autorid rõhutavad, et 
põllumajandustootja ja poliitik peaksid arvestama taimestiku eemaldamise mõju elurikkusele
ja soodustama loodussõbralikumat majandamist.

Põllumaadel elavate lindude arvukus on Euroopas ja Ameerikas kivina kukkunud. Põhjus
on suuresti just intensiivne majandamine, mille tulemusel maastik üheülbastub, sest
suurel alal kasvab vaid üks kultuur. Nii kaob maastiku liigendatus, näiteks hekid
ja loodusliku taimestikuga laigud. Vanad uskumused ja harjumused on aga visad püsima:
sageli tõrjutakse linde ning nende majanduslik kasu jääb tahaplaanile.

Teadustöö ilmus ajakirjas [Journal for Nature Conservation](https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1617138125002456?via%3Dihub).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610052181/taimestikuta-oliivisalu-jatab-piiritaja-nalga)

![]()