# MAGISTRITÖÖ ⟩ Tehisaru võib «nügida» inimesi pakendijäätmeid liigiti koguma

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/196101
- Published: 2026-06-10T16:48:54+03:00
- Author: RSS

![Valga vald, Koiva küla 30.04.2019

Valgamaa metsaülem Risto Sepp näitas viimase
aja leide riigimetsast. Inimesed toovad jätkuvalt metsa alla prügi.


Metsa on toodud
peamiselt pakendijäätmed, mis enamus asulates on võimalik tasuta vastavasse pakendikonteinerisse
asetada.

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees](
ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

Isikupärastatud tehisaru-põhine nügimine võib olla tõhus lisameede pakendijäätmete
liigiti kogumise edendamiseks, eriti nende seas, keda n-ö kõigile suunatud sisu 
ei ole suutnud mõjutada, selgub äsja TalTechi Tartu kolledžis kaitstud magistritööst.

Pakendijäätmete osakaal olmejäätmetes on 2025. aasta riikliku jäätmete sortimisuuringu
andmetel kasvanud viie aastaga 32%-lt 38%-ni. «See näitab, et pelgalt olemasolev
taristu ja regulatsioonide kehtestamine ei ole olnud soovitud tulemuste saavutamiseks
piisav,» tõdeb värske magister Kristiina Lindegrön.

Tema magistritöö «Pakendijäätmete liigiti kogumise mõjutamine tehisaru-põhise nügimise
kaudu» uuris, kas tehisaru abil loodud isikupärastatud vestlused võivad suurendada
inimeste valmisolekut hakata pakendijäätmeid liigiti koguma. Pilootuuringus osales
17 inimest, kes enda hinnangul pakendijäätmeid regulaarselt ei sorteerinud.

## **Mida näitasid tulemused?**

Selgus, et pärast tehisaruga peetud vestlust väljendas koguni 41% osalejatest kavatsust
hakata pakendijäätmeid liigiti koguma. Analüüs tõi esile, et sorteerimise kavatsusega
olid kõige tugevamalt seotud vestluse loogilised ja usaldusväärsed argumendid, ning
see, et vestlus suunas inimest ise oma käitumisharjumuste üle järele mõtlema. Oluliseks
peeti inimese kogetud tunnet, et vestlus on suunatud just talle ning tema seisukohtadele
ning oli samaaegselt selge, arusaadav ning sarnanes vestlusega päris inimesega.

«Üks osaleja hindas vestlust tehisaruga isegi paremaks kui vestlust päris inimesega,
kuna tehisaru ei olnud emotsionaalne ning tänu sellele oli lihtsam talle esitatud
argumente arvesse võtta,» selgitas Kristiina Lindegrön. «Teine vastaja märkis, et
vestlus ei olnud käskiv ega halvustav, mistõttu ei tekkinud tunnet, et teda sunnitakse
midagi tegema ning seetõttu hakkas ta tõsisemalt mõtlema pakendite eraldi sorteerimisele,»
tõi magistritöö autor välja.

## **Lähedaste käitumine mõjutab samuti**

Uuringus selgus, et tehisaru-põhine lähenemine võib paremini toimida nende inimeste
seas, kelle lähedased peavad sorteerimist oluliseks ning kes on ise valmis oma teadmisi
täiendama. «Tehisaru ei asenda olemasolevaid jäätmekäitlussüsteeme, regulatsioone
ega teavitustööd, kuid uuringu tulemused viitavad, et see võib olla täiendav tööriist
inimeste motiveerimisel ja teadlikkuse suurendamisel. Eriti väärtuslikuks võib osutuda
võimalus pidada iga inimesega tema vajadustele ja seisukohtadele kohandatud vestlust,»
märkis Lindegrön.

Ühe võimaliku väljundina soovitab magistritöö autor integreerida tehisarupõhise 
vestluslahenduse kohalike omavalitsuste, jäätmekäitlusettevõtete või keskkonnateadlikkust
edendavate organisatsioonide veebilehtedele näiteks juturobotina.

_Kristiina Lindegröni magistritöö _«_Pakendijäätmete liigiti kogumise mõjutamine
tehisaru-põhise nügimise kaudu_»_ valmis 2026. aasta kevadel Tallinna Tehnikaülikooli
Tartu kolledži tööstusökoloogia õppekava raames. Magistritöö juhendaja oli TalTechi
Tartu kolledži lektor Aija Kosk, kaasjuhendaja Martin Käärik KPMG Baltics Oüst._

[Loe allikat](https://pmo.ee/8488397)