Hetkel kehtiva seaduse kohaselt on ERR-i nõukogus üks liige igast riigikogu fraktsioonist ehk tänase seisuga kuus poliitikut ja lisaks neile neli eksperti. Kolmapäeval teisele lugemisele minev seadusemuudatus nõuaks, et ERR-i nõukogus oleks üks ekspertliige rohkem kui poliitikuid. Liina Kersna sõnul on tegu olulise teemaga, kuna rahvusringhääling on ainuke avalik-õiguslik institutsioon, kus on nõukogus poliitikute, mitte ekspertide ülekaal.

“Näiteks rahvusraamatukogus ja Rahvusooperis Estonia on poliitikuid vähem kui eksperte. Rahvusringhäälingu puhul on nii tema juhtimise kui ka rahastamise sõltumatus fundamentaalselt oluline. Kui riigikogul on võimalus seda teha, siis seda peab tegema,” lausus Kersna.

Kersna sõnul on ka riigikontroll varasemalt tähelepanu juhtinud poliitikute ülekaalule nõukogus.

“Sellele on tähelepanu juhtinud juba aastaid tagasi näiteks riigikontroll, öeldes, et rahvusringhäälingu nõukogu peaks olema tasakaalukam ja ekspertide valimine läbipaistvam. Eelmise aasta augusti algusest kehtib meile ka Euroopa meediavabaduse määrus, mille artikkel viis ütleb samuti, et rahvusringhäälingu juhtimine peab olema sõltumatu,” selgitas Kersna.

Tõnis Lukas jättis viimati kultuurikomisjonis eelnõu osas hääletamata ning otsustas jääda erapooletuks.

“Ma ei hääletanud esimeses punktis protestiks ja seda protesti ma ka väljendasin. Esiteks, ma arvan, et need kaks eelnõu, mis kokku pandi, on mõlemad sobimatud ja ambitsioonitud. Tundub, et toimub kotijooks ja lepitakse väga vähesega. Meil on teada, et rahvusringhäälingu sõltumatus on vähemalt kõrvalt vaadates ohus, põhiliselt seoses rahastamismudeliga,” lausus Lukas.

Lukas sõnas, et tema ootas, et tuleks terviklik seaduseelnõu, mistõttu ei pidanud ta võimalikuks hääletamisel osalemist.

“Mis puudutab minu protseduurilisi otsuseid – kas asi saali saata, kas olla selle poolt või katkestada lugemine –, siis ma muidugi näitasin sellele seaduseelnõule, mis praegu komisjonis virgub, punast tuld,” ütles Lukas.

Kriitikute hinnangul sillutab Reformierakond endale teed järgmise meelepärase rahvusringhäälingu juhi valimiseks nõukogus ning endale meelepäraste ekspertide nõukogusse kutsumine võiks selle võimaluse tagada. Kersna lükkas saates aga väited tagasi, kinnitades, et seadust muudetakse niimoodi, et valdkondlikke asjatundjaid valitakse kultuurikomisjonis avaliku konkursi teel.

“Ma olen öelnud, et kavatsen kindlasti kirjutada Tallinna ja Tartu ülikoolile ning paluda neil, kes õpetavad meediavaldkonnas, esitada oma kandidaadid sellele avalikule konkursile. Lisaks ka Teaduste Akadeemiale. Väga oluline on see, et tunnustatud valdkondlikud eksperdid teeksid nõukogus uue juhi valimisel koostööd poliitikutega. Täna on nii, et uue juhi võib sisuliselt valida poliitilise kokkuleppe tulemusel. Ma olen täiesti veendunud, et rahvusringhääling saaks endale väga hea juhi, kui eksperdid ja poliitikud peavad päriselt koostööd tegema, et kaks kolmandikku nõukogust saaks hääletada,” lausus Kersna.

Lukase sõnul on aga avalik konkurss etendus ning hääletus käib poliitilise mehhanismi järgi.

“Eelmisel korral oli kolmteist nime, minu meelest. Igaüks sai hääletusmomendil tõmmata risti või märkida inimese, keda ta soovib. Seal oli väga toredaid inimesi, oli naisi ja mehi. Minagi hääletasin seal ühe naisterahva poolt, aga see jutt, et koalitsioonis on tegelikult kokku lepitud ning härrad Nõgene ja Rebane saavad valituks, käis juba pikalt. Samamoodi pakutakse ka praegu neid nimesid. Kui poliitikud hääletavad, võib kokkulepe olla täiesti selgelt ette tehtud ja korralikke soliidseid inimesi lihtsalt solgutatakse – olete meie iluks kümme-kakskümmend tükki nimekirjas. Tegelikult käib hääletamine poliitilise mehhanismi järgi ja siin ongi küsimus, kas koalitsioon teeb selle oma enamuse masinavärgiga puhtalt ära või on mingid muud reeglid,” sõnas Lukas.

Kersna ei poolda ideed, et eksperdid ise valivad asjatundjad nõukogusse ning ei pea vajalikuks võtta riigikogult otsustusõigust.

“Me oleme demokraatlik riik ja parlamendis aetakse asju avalikult. Näiteks riigikogus hääletame ka riigikohtunike üle ja nimetame nad ametisse. Kas see tähendab, et need riigikohtunikud on siis kohe kuidagi poliitilised? Nad ei ole ju poliitilised, hoolimata sellest, et riigikogu hääletab,” selgitas Kersna.

Lukase sõnul ei ole Isamaa jõudnud arutada, milline peaks olema ekspertide valimise protsess, et oleks tagatud tõeliselt tugev ekspertide juhitud rahvusringhäälingu nõukogu.

“Täpselt seda mehhanismi ei ole Isamaa nüüd otsustanud või arutanud, et kui palju neid erinevatest jõukeskustest nimetatakse – kui palju president, kui palju Teaduste Akadeemia. Aga see oleks täiesti mõeldav,” lausus Lukas.

Küll aga on Lukase hinnangul vale, kui riigikogu eksperte ei nimetaks või fraktsioonide esindajad ei tulekski rahvusringhäälingu nõukogusse.

“Ma arvan, et see oleks ülepingutus. Kuna riigikogu loob seaduse alusel avalik-õiguslikku institutsiooni, siis kindlasti peaksid need esindajad seal olema ja teistes riikides on samamoodi. Kuid tõepoolest, mehhanism opositsiooni ja koalitsiooni vahel peaks olema tasakaalustatum,” lausus Lukas.