Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) leidis oma värskes majandusülevaates, et Eesti maksab väga heldeid peretoetusi, ja soovitas neid alates keskmisest palgast proportsionaalselt vähendada. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles eilsel pressikonverentsil, et lastetoetused on aegunud ega ole efektiivsed, kuid täna “Aktuaalse Kaameraga” rääkides rõhutas ta, et neid kärpida valitsusel kavas ei ole.

“Kindlasti oleks efektiivne, kui suudaksime toetusi paremini sihtida. Universaalsed lastetoetused – kuigi me neid ei kavatse kärpida – ei avalda enamiku perede toimetulekule sellist mõju, nagu neile omistatakse. Kõige kriitilisem küsimus on nüüd maksuerisused, mis lähevad lausa valesti,” ütles Ligi.

“Lastetoetusi ei ole plaanis tõsta, aga panustame teenustele ja püüame suunatud toetustele rõhku panna, näiteks üksikvanema toetust me just tõstsime,” lisas Ligi.

Koalitsioonipartner Eesti 200 teatas, et valitsuse moodustamisest alates on erakond seda meelt olnud, et laste- ja peretoetuste süsteem vajab muutmist.

“Meil on tõepoolest väga kõrged toetused ja need on ülevälja, ehk ilma igasuguse vajaduspõhisuseta saavad kõik, ka väga kõrge palga saajad, heldeid peretoetusi,” ütles Kristina Kallas.

“Meil on koalitsioonis kokkulepe, et toetused, sealhulgas pere- ja lastetoetused, tehakse vajaduspõhisteks,” sõnas Kallas.

Kallase sõnul on riigieelarve strateegias plaan muuta toetused vajaduspõhiseks aastal 2028, kuid siiamaani pole sotsiaalministeerium selleks analüüsi ja ettepanekut valitsusele esitanud.

“Seal on planeeritud, kui palju peaks toetuste väljamaksmise kulusid vähem olema seetõttu, et toetused lähevad vajaduspõhiseks. Valitsus on pikas vaates selle otsuse teinud, nüüd on reaalseid lahendusi vaja, et see ka realiseeruks,” lisas Kallas.

Eestis makstakse universaalset lastetoetust esimese ja teise lapse eest 80 eurot kuus, alates kolmandast lapsest 100 eurot kuus. Lisaks on lasterikka pere toetused enam kui kolmelapselistele peredele. Sotsiaalministeeriumi andmetel kulus mullu laste- ja peretoetuste maksmiseks 393 miljonit eurot.

Sotsiaaldemokraadid ei pea praeguste lastetoetuste vajaduspõhiseks muutmist mõistlikuks, sest sellest ei tuleks väärilist rahalist säästu.

“Minu teadmine on, et sellest praegu universaalsest lastetoetusest on suure pingutusega võimalik vaid mõni protsent kokku hoida. See tähendab, et meil oleks vaja ülevaadet, millistes leibkondades lapsed elavad ja millised on nende sissetulekud, kuid riigil sellist ülevaadet praegu ei ole. Mina ei pea sellist riivet vajaduspõhisuse sildi all mõistlikuks,” selgitas riigikogu liige Riina Sikkut.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Hanna Vseviov lausus, et ministeeriumis ei ole praegu peretoetuste vajaduspõhiseks muutmine töös ning sellist eesmärki ei ole ka valitsuse tegevusprogrammis.

“Arenguseire Keskuse 2024. aasta analüüs näitab, et sissetulekupõhise süsteemi rakendamine on praktikas keeruline, eeskätt leibkonna koosseisu ja sissetulekute täpse hindamise tõttu. Oleme käivitanud innovatsiooniuuringu, mille eesmärk on leida nii tehnoloogilised kui ka õiguslikud võimalused inimeste abivajaduse hindamiseks registriandmete alusel. Uuringu tulemused valmivad 2027. aasta märtsiks,” sõnas Vseviov.