# Mudilaste õuemängud tagavad hilisemas lapsepõlves parema vaimse tervise

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/195705
- Published: 2026-06-09T14:10:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Värskest Ühendkuningriigi teadlaste uuringust selgub, et kahe- kuni nelja-aastastel
lastel, kes mängivad rohkem õues, tekib kooliealisena vähem emotsionaalseid ja käitumuslikke
probleeme.

Varasemad uuringud on küll viidanud õuemängude ja laste vaimse tervise seosele, 
kuid Exeteri Ülikooli teadlaste uuring on esimene, kus analüüsitakse varajases eas
õues mängimise pikemaajalist mõju laste vaimsele tervisele.

Enamikul lastestel on vähe vaimse tervise muresid, kuid leidub ka neid, kel esineb
probleeme juba varases eas. Uued andmed viitavad, et mida sagedamini mudilased õues
mängivad, seda tõenäolisemalt püsib nende vaimne tervis korras ka hilisemas lapsepõlves:
uuringu järgi vähemalt kaheksanda eluaastani.

Teadlased analüüsisid 4151 lapse andmeid ja hindasid nende vaimse tervise olukorda
nelja-, viie-, kuue- ja kaheksa-aastaseks saamise aegu. Vaatluse all olid nii välised
sümptomid nagu agressiivsus, impulsiivsus ja hüperaktiivsus, kui ka internaliseeritud
sümptomid nagu ärevus ja depressioon.

Uuringust selgus, et neil, kes mängisid kahe-, kolme- ja nelja-aastasena sagedamini
õues, püsis vaimne tervis suurema tõenäosusega korras kuni uuritud ajavahemiku lõpuni.
Täpsemalt näitasid tulemused, kuidas iga lisa nädalapäev, mil laps õues mängib, 
suurendab 6–14 protsendi võrra tõenäosust, et tema vaimse tervise näitajad püsivad
head kuni kaheksanda eluaastani.

**Lihtne viis laste toetamiseks**

Uuringut juhtinud Exeteri Ülikooli professor Helen Dodd märkis, et tulemuste järgi
on õues mängimise võimaldamine lihtne ja odav viis laste vaimse tervise toetamiseks.
Ta soovitab seda hariduspoliitika kavandamisel kindlasti arvesse võtta. 

Doddi sõnul tähendab see mänguväljakute rajamise ja korrashoiu piisavat rahastamist
ning mitteametlike mängualade, näiteks parkide ja haljasalade kaitsmist. Teadlase
hinnangul on avalikud mängukohad eriti olulised peredele, kellel puudub oma aed.

Selleks, et selgitada välja õuemängude täpne mõju, võttis töörühm arvesse muidki
seotud tegureid, näiteks lapse sugu ja etnilist kuuluvust, leibkonna kõrgeimat haridustaset,
tööhõivet, lapse terviseprobleemide arvu ning ligipääsu oma aiale või kodust kuni
kümne minuti kaugusel asuvale pargile.

Uuringuga mitte seotud Ühendkuningriigi laste mängupoliitika foorumi juht Marguerite
Hunter Blair tõdes, et tulemused näitavad ilmekalt mängupõhiste ja varajaste sekkumiste
tähtsust, sest neil on mudilaste vaimsele tervisele pikaajaline mõju. Blairi sõnul
saavad väikelapsed pikemast mänguajast ja parematest mängutingimustest suurt kasu.
Tema hinnangul peaksid poliitikakujundajad panema õuemängude arendamisele erilist
rõhku ning tegema tihedamat koostööd kogukondadega, et tagada lastele mängimiseks
sobilikud tingimused.

Teadlaste avastustega saab lähemalt tutvuda ajakirjas [Journal of Child Psychology and Psychiatry.](https://acamh.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/jcpp.70175)

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610050672/mudilaste-ouemangud-tagavad-hilisemas-lapsepolves-parema-vaimse-tervise)

![]()