Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 9. juunil kell 15.55:
– Moskva lähedal sõdurite elurajoonis toimunud autoplahvatuses hukkus mees;
– Kremli hinnangul ei ole Euroopa Liit valmis Ukraina rahukõnelustel vahendajaks olema;
– Meedia: Vene väed taanduvad Kinburni säärelt;
– Venemaal süveneb kütusepuudus;
– Harkivi oblastis hukkus Venemaa õhurünnakutes neli inimest;
– Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale;
– Zelenski pidas kõnelusi Witkoffi ja Kushneriga;
– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1370 sõdurit.
Moskva lähistel sõdurite elurajoonis toimunud autoplahvatuses hukkus mees
Venemaa sõltumatu väljaande Astra ja kohalike võimude teatel hukkus teisipäeva hommikul Moskvast umbes 10 kilomeetri kaugusel asuvas Balašihha linnas autoplahvatuses mees.
Võimud ei ole Moskva oblastis õhku lendanud BMW X3-s viibinud mehe isikut avalikustanud. Venemaa Telegrami-kanali Shot andmetel oli ohver 62-aastane.
/2. Footage of the aftermath of the car explosion in Balashikha, Moscow Oblast. pic.twitter.com/chYyDTYxZb
— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) June 9, 2026
Venemaa uurimiskomitee teatel toimus plahvatus kohaliku aja järgi umbes kell 5.30, kui sõiduk liikus Balašihha Aviatorovi linnaosas Koldunova tänava korterelamu lähedal.
Telegrami-kanali 112 info kohaselt oli juhiistme alla paigaldatud seadme plahvatusjõud ligikaudu 300–400 grammi TNT-ekvivalenti.
Mees suri plahvatuses saadud vigastuste tagajärjel. Venemaa uurimiskomitee teatas kriminaalmenetluse alustamisest, kuid ei täpsustanud, millise süüdistuse alusel.
Aviatorovi linnaosa on elamurajoon, mis ehitati algselt Venemaa sõjaväelastele ja nende peredele. Endise sõjaväebaasi territooriumile rajatud piirkonna kortereid jagati Astra andmetel Venemaa kaitseministeeriumi kaudu erusõjaväelastele, sõjaveteranidele ja tegevväelaste peredele.
Väljaanne Astra märkis, et plahvatus toimus vähem kui kilomeetri kaugusel kohast, kus 2025 aasta aprillis hukkus autoplahvatuses Venemaa kindralstaabi peamise operatiivvalitsuse ülema asetäitja kindralleitnant Jaroslav Moskalik.
Plahvatuse põhjus on esialgu selgusetu. Kiiev ei olnud artikli avaldamise ajaks Moskva oblastis toimunud vahejuhtumit kommenteerinud.
Kuigi Kiiev on ka varem rünnanud Venemaa sõjaväejuhte ja teisi isikuid, kes mängivad olulist rolli Venemaa täiemahulises sissetungis, pole seni ühtegi tõendit, mis seoks Ukrainat Balašihha plahvatusega.
Kremli hinnangul ei ole Euroopa Liit valmis Ukraina rahukõnelustel vahendajaks olema
Kreml teatas teisipäeval, et Euroopa Liit on tõenäoliselt kaugel valmisolekust toimida vahendajana mis tahes Ukraina rahuprotsessis ning näib olevat keskendunud pigem sõja jätkamisele.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov tegi selle avalduse ajakirjanikele, kui talt küsiti võimaluse kohta, et Euroopa Liit astub vahendajarolli ajal, mil USA
More juhitud läbirääkimised on peatatud.
“Esiteks on vahenduspüüdluste alustamine Venemaale teatud tingimuste seadmisega tõenäoliselt ebaloogiline ja vale. Ja loomulikult on see meie jaoks vastuvõetamatu,” sõnas Peskov.
Venemaal süveneb kütusepuudus
Telegrami kanalite teatel kurdavad Krasnodari krai elanikud kütusepuuduse üle. Elanike sõnul on paljudes tanklates AI-92 ja AI-95 bensiin otsa saanud ning mitmes piirkonnas on tekkinud järjekorrad.
Viimaseid teateid kommenteeris ka Krasnodari kuberner, kelle sõnul otsustasid paljud inimesed naaberpiirkondades valitseva keerulise olukorra tõttu bensiini varuda.
“Arvestades nõudluse järsku kasvu, optimeerivad tarnijad kiiresti logistikat, et vältida pikaajalisi tarnehäireid. Olukord on kontrolli all. Palun teil usaldada ainult ametlikke teabeallikaid,” seletas kuberner.
Ukraina hoogustab rünnakuid Vene naftataristu vastu. Alates juuni algusest on ka Moskva, Peterburi, Belgorodi, Kurski, Leningradi ja Moskva oblasti elanikud teatanud kütusepuudusest.
Kõige keerulisem olukord on okupeeritud Krimmi poolsaarel. Hiljuti andis Ukraina järjekordse löögi Tšongari sillale, mis ühendab poolsaart Hersoni oblastiga. Ukraina väed on samal ajal võtnud sihikule sõidukid, mis varustavad poolsaart kütusega. Poolsaarel ei saa inimesed enam bensiini sularaha eest osta, vahendas Meduza.
Meedia: Vene väed taanduvad Kinburni säärelt
Sotsiaalmeediakanalid jagavad Krimmis tegutseva Ukraina partisanirühmituse Atesh teadet, mille kohaselt on Venemaa õhudessantvägede üksused alustanud taandumist Kinburni sääre põhja- ja lääneosast.
Ateshi allikate sõnul on Vene armeel tekkinud tõsised varustusprobleemid ning Kinburni säärele ei jõua enam laskemoona-, kütuse- ega toidutarned. Vene väed ei suuda tõrjuda Ukraina droonirünnakuid ning nende kaotused kasvavad.
Osa õhudessantvägedest on viidud üle Zaporižžja suunale, samas kui Kinburni säärele jäänud üksused on märkimisväärselt nõrgenenud ega ole enam võimelised ala tõhusalt kaitsma. Ukraina lõunaringkonna pressiesindaja kolonel Vladõslav Vološõn ütles, et ta ei saa Ateshi väiteid ei kinnitada ega ümber lükata, kuid märkis, et Ukraina väed püüavad saavutada tulekontrolli Venemaa varustusliinide üle okupeeritud Hersoni oblastis, vahendas USA-s asuv Sõjainstituut (ISW).
Ukrainian partisans report that Russian troops are withdrawing from the Kinburn Peninsula after their supply lines were shut down by Ukrainian mid-range strike drones. pic.twitter.com/x5ZRVJb8Nf
— OSINTtechnical (@Osinttechnical) June 8, 2026
Kinburn asub Musta mere ääres ja piirkonna pärast võitlesid juba Osmanite impeerium ja Venemaa tsaaririik.
Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale
Ukraina mehitamata süsteemide väed andsid löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale, aga ka vaenlase õhutõrjesüsteemidele, logistikarajatistele ja taristusihtmärkidele ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel ja Venemaal.
Luhanski oblastis tegid ukrainlased õhulöögi 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek ajutisele paiknemiskohale Štšastja linna lähedal. Ukraina sõjaväe andmetel tabas õhulöök brigaadi peakorterit, meditsiinipunkti, ladusid ja muid sõjalise taristu rajatisi.
Ajutiselt okupeeritud Krimmis anti samal ajal õhulöök Venemaa õhutõrjeraketisüsteemile S-400 Triumf. Zaporižžja oblastis rünnati venelaste õhutõrjeraketisüsteemi 9K33 Osa.
Sihikule võeti ka Venemaa raudteelogistika, mille hulgas vedurid ja kütusetsisternid Donetski ja Luhanski oblastis ning Venemaa territooriumil. Õhurünnak korraldati samuti mitmele logistika- ja energiarajatisele ning elektroonilise sõjapidamise süsteemidele ajutiselt okupeeritud Donetski ja Luhanski oblastite aladel.
Harkivi oblastis hukkus Venemaa õhurünnakutes neli inimest
Ukraina kirdeosas asuvas Harkivi oblastis hukkus Venemaa õhurünnakutes neli inimest ja veel kümme sai haavata, teatasid teisipäeva varahommikul kohalikud võimuesindajad.
Zelenski pidas kõnelusi Witkoffi ja Kushneriga
Ukraina president Volodõmõr Zelenski vestles esmaspäeval USA More presidendi saadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga, teatas esmaspäeval uudistekanal Ukrinform.
Zelenski ise kirjeldas sotsiaalmeedias oma vestlust Witkoffi ja Kushneriga väga positiivsena.
“Olen tänulik nende valmisoleku eest töötada lähinädalatel nii aktiivselt kui võimalik, et elavdada diplomaatiat, mille eesmärk on lõpetada Venemaa sõda Ukraina vastu. Mõistame, kui suur osa maailma tähelepanust on keskendunud Iraani ümber toimuvale. Kuid meie ühine eesmärk saavutada Euroopas rahu püsib päevakorras,” ütles Ukraina president.
Osapooled arutasid väljavaateid eelseisva juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 tippkohtumise ja teiste juuniks kavandatud sündmuste kontekstis. Samuti andis Zelenski Ameerika poolele ülevaate Ukraina käsutuses olevast teabest Moskva kavatsuste ja praeguse positsiooni kohta.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1370 sõdurit
Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 376 320 (+1370)
– tankid 12 001 (+4)
– jalaväe lahingumasinad 24 710 (+5);
– suurtükisüsteemid 43 639 (+75);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1851 (+4);
– õhutõrjesüsteemid 1411 (+2);
– lennukid 436 (+0);
– kopterid 353 (+0);
– maapealsed droonisüsteemid 1614 (+7);
– operatiivtaktikalised droonid 338 327 (+2103);
– tiibraketid 4733 (+0);
– laevad/kaatrid 33 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 104 796 (+382);
– eritehnika 4253 (+4);
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Related Posts
