Linna ja riigi kohtumiste eesmärk on pakkuda alternatiivi praegusele süsteemile, kus põhikool ja gümnaasium on Tallinnas valdavalt lahutamata, ütles HTM-i riigigümnaasiumide programmi eestvedaja Indrek Riisaar.

“See ei tähenda, et midagi oleks otsustatud, me kirjeldame selle variandi lihtsalt ära,” selgitas Riisaar. Ministeerium teeb praegu põhjalikku ettevalmistustööd: kaardistatakse tuleviku rahvaarvu, kasutades Eesti 2050 prognoose, ning analüüsitakse õpilaste jaotumist linnaosade kaupa.

“Hetkel on meil Tallinnas kahe riigigümnaasiumi ehitus kestmas aastani 2031 ja enamgi. Edasised otsused sõltuvad sellest, kuidas meil õnnestub investeeringuteks raha saada,” lausus Riisaar.

Samuti oodatakse, et uute riiklike kutsehariduskolledžite loomine ja nende aktiivne mainekampaania kasvatab põhikooli järel kutseõppesse suunduvate noorte osakaalu. “Kolledžid teevad selleks ka aktiivset mainekampaaniat,” sõnas Riisaar.

Mis saab aga Tallinna n-ö kallakuga munitsipaalkoolidest, nagu näiteks prantsuse lütseum või inglise kolledž? Riisaare sõnul ei tähenda reform automaatselt kõigi koolide muutmist põhikoolideks.

Riisaar tõi eeskujuks Tartu ja Narva koolivõrgu korrastamise lepped, kus lepiti kokku, et 20 protsenti õpilastest võivad jätkata õpinguid linna pidamisel olevates täistsüklikoolides. Kust jookseb see piir Tallinna puhul, on aga veel lahtine.

Varem on HTM prognoosinud, et Tallinnas oleks optimaalne seitse riigigümnaasiumit, pluss Harjumaa riigigümnaasiumid ning kutsehariduskolledžid. Lisaks kümmekond erisusega gümnaasiumi. Samuti on riik seadnud plaani, et aastaks 2035 on gümnaasiumiharidus täielikult riigi vastutusel.

Tallinn ootab riigilt kindlaid plaane

Tallinna hariduse abilinnapea Andrei Kante kinnitas, et linn on riigigümnaasiumite võrgu laiendamisest igati huvitatud, kuna see avardab õpilaste valikuvõimalusi.

Kante rõhutas, et linnal on oma koolivõrgu kujundamiseks hädasti vaja teada riigi täpsemaid plaane.

“Me näeme praegu, et isegi kui riik rajab Lasnamäele gümnaasiumi, ei piisa sellest kõigile soovijatele,” märkis Kante. Tema sõnul on sarnane olukord ka Mustamäel, kus ühest riigikoolist terve piirkonna katmiseks ei piisa.

Kuigi uute riigigümnaasiumite rajamine ei tähenda linnale kuuluvate gümnaasiumite automaatset sulgemist, töötab Tallinnas praegu spetsiaalne koolivõrgu komisjon. Komisjon peab sügiseks esitama linnavalitsusele oma ettepanekud koolivõrgu ümberkujundamiseks.

“Usun, et jõuame õige varsti teatud määral selguseni, sest meil on linnas koole, mis võib-olla kvalifitseeruksid halduslepingu mudeli järgi riigile üle andmiseks. Hetkeseisuga meil sellist plaani siiski ei ole, sest riik ei ole oma soove veel väljendanud,” lausus Kante.

Täpsemad arutelud ministeeriumiga jätkuvad septembris.

Seni on riigil Tallinnas ehitusfaasis kaks riigigümnaasiumi, mille valmimist oodatakse aastaks 2031.

Konkreetsemalt on liikuma hakanud Lasnamäe riigigümnaasiumi rajamine. Riisaare kinnitusel on kooli arhitektuurivõistluse ülesanne saadetud Eesti Arhitektide Liitu kooskõlastamisele. Pärast sealset heakskiitu räägitakse plaanid uuesti läbi Tallinna haridusameti, Lasnamäe linnaosavalitsuse ja lähinaabritega, et seejärel võistlus ametlikult välja kuulutada.

Tõnismäe riigigümnaasiumi uue hoone osas jälgib linn aga tähelepanelikult, kas riik püsib lubatud ajagraafikus.

Lisaks riigigümnaasiumitele otsib Tallinn aktiivselt lahendusi ka üldhariduskoolide ruumikitsikusele. Kante kinnitas, et linn soovib koolivõrgu ümberkorraldamiseks endiselt omandada vanalinnas asuvat endist maaeluministeeriumi hoonet.

Läbirääkimised riigi kinnisvara aktsiaseltsiga (RKAS) küll käivad, kuid hetkel on tekkinud paus, sest hoone on võimalik linna omandisse saada vaid vahetustehingu kaudu. Lõpliku otsuse tehingu toimumise kohta peab langetama Tallinna linnavolikogu.

“Kindlasti on meil selle hoonega teatud plaanid olemas ja koolivõrgu ümberkorraldamiseks oleks meil seda kindlasti vaja,” lausus Kante.

Tallinnas on haridusministeeriumi andmetel 42 linnale kuuluvat gümnaasiumi.