# Soomlased peavad elanikkonna kaitset oluliseks, kuna rünnakusõja oht on kasvanud

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/19550
- Published: 2023-05-29T13:34:31+03:00
- Author: toomas

![]()

Soome 2023. aasta pääste-alase raporti järgi on soomlaste suhtumine elanikkonna 
kaitsesse positiivne. Maailma sündmused, näiteks Venemaa agressioonisõda Ukraina
vastu on selgelt näha selles, kui tõenäoliseks peavad soomlased erinevate riskide
võimalikku realiseerumist. Samamoodi tunnevad soomlased näiteks, et elanikkonna 
kaitse on varasemast vajalikum.

Soomlaste hoiakuid peegeldava raporti järgi suhtuvad soomlased elanikkonna kaitsesse
jätkuvalt positiivselt. Päästeteenistust peetakse üldiselt usaldusväärseks, professionaalseks
ja tõhusaks. Mehed ja noored suhtuvad päästetegevusse veidi negatiivsemalt kui naised
ja vanemad vastajad.

Raporti tegemisel uuriti muu hulgas soomlaste riskikogemusi, valmisolekut, ohutusalaseid
oskusi, arusaamu päästetöödest ja päästetöötajate kogemusi. Siseministeeriumi poolt
Päästekoolilt tellitud uuring viidi läbi veebipõhise paneelküsitlusena, millele 
vastas ligikaudu 3000 inimest üle riigi. Uuringut on korraldatud iga kolme aasta
tagant alates 1992. aastast.

**Soomlased peavad rünnakusõja ohtu suuremaks kui kolm aastat tagasi**

Seoses Venemaa agressiivse ründesõjaga Ukraina vastu peetakse varasemast selgelt
tõenäolisemaks ka agressioonisõda Soome vastu. See kajastus ka küsimustes elanikkonna
kaitse vajalikkuse kohta: üheksa soomlast kümnest tunneb, et elanikkonna kaitse 
on vajalik turvameede. Elanikkonna kaitse viitab võimude tegevusele tsiviilelanike
kaitsmisel relvakonfliktides. Juba 2020. aastal kahekordistus tajutav elanikkonna
kaitse vajalikkus ning sel aastal jätkus selle soovi tugevnemine.

Seevastu pandeemiat pidasid vastajad selgelt vähem tõenäoliseks kui 2020. aastal.
Erinevate riskide tõenäosuse kogemused varieerusid vastavalt vastaja vanusele, elukoha
tüübile ja soole. Mehed tajusid kõigi riskide tõenäosust väiksemana kui naised.

**Pea kõik soomlased teavad hädaabi numbrit, aga muud julgeoleku teadmised on nõrgemad**

Kõige olulisemad ettevalmistusabinõud on soomlaste sõnul näiteks tulekahjusignalisatsioon
ja esmaabikomplekt või varustus. Koduse kriisivaru populaarsus kasvas ettevalmistusabinõuna,
kuid samas suudab vaid iga kuues soomlane defineerida, mida kriisivaru tähendab.
Näiteks teadis vaid iga neljas soomlane, et ta peaks oma majapidamisvaruga 72 tundi
ilma kõrvalise abita hakkama saama.

Hädaabinumbrit teavad peaaegu kõik soomlased. Seevastu vaid 10 protsenti soomlastest
teab, kuidas üldist ohumärguannet kuuldes käituda. Üldist ohumärguannet kuuldes 
tuleks varjuda siseruumidesse, sulgeda uksed ja aknaavad ning lülitada sisse raadio
ja oodata täpsemat tegevusjuhist.

Traditsioonilised suhtluskanalid on need, mille kaudu inimesed soovivad teavet võimalike
ohuolukordade kohta. Umbes pooled soomlastest sooviksid ohuteateid SMS-iga.

#wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1
iframe{max-height: 100% !important;}

(Külastatud 1 korda, 1 külastust täna)

### _Loe lisaks_

 [Loe otse allikast](https://eestinen.fi/2023/05/soomlased-peavad-elanikkonna-kaitset-oluliseks-kuna-runnakusoja-oht-on-kasvanud/)