# Lugeja küsib: kuidas vabaneda karuputkest?

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/195374
- Published: 2026-06-08T16:14:00+03:00
- Author: RSS

Novaatori lugeja küsis, mida võtta ette Eesti looduse tuntumate ja ebameeldivamate
sissetungijatega: karuputke võõrliikidega.

Eestis on karuputke võõrliike järjepidevalt tõrjutud üle 15 aasta ning ka sel aastal
on keskkonnaamet tellinud tõrjetöid enam kui 2500 hektaril. Keskkonnaameti loodushoiutööde
osakonna peaspetsialisti Käthlin Rillo sõnul on olnud senine tegevus edukas. “Loodusele
on tagasi võidetud üle 800 hektari. Paljudes suurtes ja algselt tihedates kolooniates
tärkab praegu vaid üksikuid taimi ning näiteks Hiiumaal on levik kontrolli alla 
saadud,” sõnas ta.

Ka Tartu Ülikooli botaanika professori Meelis Pärteli hinnangul on jätkuvalt oluline,
et karuputke tõrje oleks riiklikult koordineeritud. “Me ei oska hinnata, mis oleks
juhtunud, kui me ei oleks tõrjet teinud. Võrdluseks võib tuua aja, mil sai veel 
üle piiri Venemaale minna, kas Pihkva või Peterburi suunas. Kus Eesti piir lõpeb,
algavad peaaegu lausalised karuputkeväljad. See näitab, et karuputke ohjes hoidmine
on end ära tasunud,” selgitas Pärtel.

Samas lisandub pidevalt uusi karuputke kasvukohti. Käthlin Rillo sõnul on taim jõudnud
oma levikudünaamikas uude etappi. “Lisaks esialgsetele häiritud kooslustele hakkab
karuputk tungima looduslikesse kooslustesse. Seega on karuputk levinud oma algsetest
inimese poolt sisse viidud kasvukohtadest, põllult ja teeservadest, ka uutesse looduslikesse
elupaikadesse, näiteks metsa ja rohumaale. Seal konkureerib karuputk edukalt Eesti
pärismaise taimestikuga,” selgitas Rillo.

**Mida teha?**

Karuputkest vabanemine nõuab suurt kannatlikkust, sest taime bioloogilised omadused
teevad temast väga visa vastase. Rillo sõnul sõltub ühe koloonia hävitamise aeg 
selle vanusest, asukohast ja tõrje kvaliteedist. “Seemned võivad püsida mullas idanemisvõimelisena
teadaolevalt üle 10 aasta. Seepärast on eriti oluline taimed õigeaegselt hävitada
ning vältida taimede õitsemist ja õitsemisele järgnevat viljumist. Kuna putked paljunevad
rohkete seemnetega, võtab suurema koloonia tõrje aega ning olulist taimede hulga
vähenemist võib järjepideval tõrjel näha alles viie aasta pärast,” selgitas ta.

Kuigi suurte kolooniate tõrjet koordineerib ja rahastab riik, on Meelis Pärteli 
sõnul lisaks oluline maaomanike panus. “Iga inimene saab oma koduaias ja aia taga
tõrjet ise teha, eriti kui karuputke koloonia ei ole veel suureks läinud. Tuleb 
end mobiliseerida, et hoida Eesti elurikkust ja inimeste tervist ohustavad võõrliigid
nii hästi kontrolli all kui võimalik,” lisas ta.

Pärteli sõnul oleneb karuputke võimekus eelkõige sademetest. “Kui on rohkem sademeid,
siis putk suudab kasvada suuremaks ning siis võib tema ohjamine olla keerukam,” 
selgitas ta. Sel põhjusel tuleks olla eriti hoolas niisketel aastatel, mil tasuks
tõrjega alustada vegetatsiooniperioodi alguses, kui taimed on alles väikesed.

![]()

Karuputke õisikud. Autor/allikas: Pixabay

Käthlin Rillo sõnul on kõige kindlam kaevata välja taime peajuur, mis ulatub umbes
labida sügavuseni ning jätta see kuivama. Eriti hoolikalt tuleks kaitsta enda nahka
ja silmi, et need taimemahlaga kokku ei puutuks. “Seemnete või seemnealgetega õisikud
tuleks põletada ning tuleb olla hoolas, et seemned ei leviks riiete ja tehnikaga
edasi,” lisas Rillo. Tõrjet tuleks teha seni, kuni ühtegi taime enam ei tärka. 

Seejärel peab hoidma kasvukohal silma peal veel mitu aastat. “Oluline on tõrje järjepidevuse
säilitamine, sest vastasel juhul kaotame seni tehtud töö ja jõupingutustega saavutatud
tulemuse,” selgitas Rillo.

Viimaks pani Meelis Pärtel kõigile südamele, et koduaedades kasvavate võõrliikidega
peaks käima ringi ettevaatlikult. Ka karuputk toodi kunagi Eestisse parimate kavatsustega,
kuid söödataim pani põllult putku ning lämmatab nüüd kohalikku elurikkust. “Kindlasti
ei tohiks aiajääke loodusesse viia, sest me ei pruugi teada, millisest järgmisest
liigist võib saada selline pahategija,” lisas ta.

_Suure karuputke koloonia leidmisel saada foto taimedest ja asukoha kirjeldus aadressile
info@keskkonnaamet.ee või karuputk@keskkonnaamet.ee._

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610049862/lugeja-kusib-kuidas-vabaneda-karuputkest)

![]()