# Jõudu koguv El Niño jätab Eesti suveilma puutumata

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/194454
- Published: 2026-06-05T09:59:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Vaikses ookeanis arenev El Niño kogub jõudu, mõjutades ilmaolusid mitmel pool maailmas.
Eesti suveilma anomaalia otseselt ei muuda, küll peaksid sellega arvestama kaugematel
reisidel.

Troopilises Vaikses ookeanis toimuva mehhanismi selgitamiseks saab tuua paralleeli
Eesti rannikuvee temperatuurimuutustega. Maalt puhuv tuul lükkab sooja pinnavee 
avamerele ja toob sügavustest pinnale külma vee. “See on sarnane olukorrale meie
põhjarannikul suvel, kui Eestis on 30 kraadi sooja, puhub lõunatuul ja Tallinna 
randades on neli kraadi sooja,” selgitas Tallinna Ülikooli vanemteadur Hannes Tõnisson.

Sarnane külma vee ülestõus toimub globaalsel skaalal Lõuna-Ameerika läänerannikul.
Tavapäraselt puhuvad seal passaattuuled lääne suunas Austraalia poole. Selline õhuliikumine
hoiab ookeani idaosas veetemperatuuri madalana.

Aeg-ajalt need tuuled aga nõrgenevad. Õhuvoolude aeglustumise tõttu lakkab külm 
vesi sügavustest kerkimast ja ookeani pinnakiht hakkab soojenema. Tekib ennast võimendav
tsükkel, mille käigus pöörduvad tuuled lõpuks vastassuunda ja muudavad varem jahedana
püsinud ulatusliku ookeaniala soojaks.

Veetemperatuuri muutuse tõttu paiknevad ümber ka sademealad. Näiteks ootavad Lõuna-
Ameerika riike ja Keeniat ees tugevad hoovihmad. Samal ajal tabavad Indoneesiat 
ja Austraaliat enamasti pikaajalised põuad.

Kuigi ilmastikuanomaaliaid seostatakse tänapäeval sageli kliimamuutusega, on El 
Niño looduslik tsükkel, mida on nähtud juba aastatuhandeid. Teadlased ei ole siiani
tuvastanud algset tegurit, mis passaattuuled vaibuma paneb. “El Niño on eksisteerinud
pikalt enne, kui inimene hakkas otseselt kliimat mõjutama,” märkis Tõnisson.

Inimtegevusest tingitud planeedi soojenemine annab looduslikule süsteemile siiski
lisajõudu. Atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus muudab äärmuslikud
ilmastikunähtused varasemast intensiivsemaks. Tõnisson nentis: “Inimese mõju seisneb
selles, et kuna keskmine temperatuur on suurenenud, on kogu atmosfääris ja ka ookeanis
rohkem energiat. See tähendab, et El Niño nähtused võimenduvad: kui enne olid tugevad
sajud, siis nüüd on eriti tugevad sajud.”

Globaalne ilmamuutus mõjutab jugavoolude kaudu atmosfääri tsirkulatsioonisüsteemi
ka Euroopas, tuues Vahemere piirkonda tavapärasest niiskema talve. Eesti laiuskraadile
see mõju ei ulatu. “Meil on siin kohalike faktorite mõju tihtipeale suurem kui El
Niño enda mõju,” kinnitas vanemteadur.

Põhjamaades määravad suvise ilma kohalikud tingimused ja lähedased rõhkkonnad. Lõppenud
maikuu oli Eestis pikaajalisest keskmisest poole kraadi võrra soojem, pakkudes suuri
piirkondlikke temperatuurierinevusi. Ilmajaamad mõõtsid põhjarannikul kohati 15 
soojakraadi, kuid sisemaal ulatusid temperatuurid samal ajal pea kolmekümneni.

Sarnane muutlik ilm kestab prognooside kohaselt ka juunis. Lähinädalatel vahelduvad
lühikesed soojalained äikesega. “Kui tuleb kuuma, siis see kuum võib olla väga lühiajaline–
ongi päev, kaks või pool päeva, kus viskab 31 kraadiks korra ära, ja siis tuleb 
jälle äike peale. […] Tundub, et selliseid kontraste on oodata palju ja need võivad
tihti lõppeda just äikesega,” sõnas Tõnisson.

Sünoptikute pikaajalised prognoosid on Eesti muutlikes oludes väikese usaldusväärsusega.
Seetõttu ei saa kogu suve ilmaolusid praegu täpselt ette ennustada. Lähenevate pühade
kohta andis teadlane siiski vihje: “Pikad prognoosid on väga vähese usutavusega,
aga praegu tundub, et jaanipäeval võib vihma kindlasti sadada, aga lumest võiks 
pääseda.”

Stabiilsemat suvesooja lähiajal oodata ei ole. Pikemaid kuivaperioode ja püsivamat
rannailma tasub loota alles suve teises pooles. Tõnisson lisas: “Ilmselt kui meil
on tulemas natuke pikemat soojalainet, siis see võiks juhtuda kusagil juulikuu keskel
või teises pooles.”

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610047723/joudu-koguv-el-ni-o-jatab-eesti-suveilma-puutumata)

![]()
