# Uus vähiravim taltsutas jonnakaks peetud kasvajavalgud

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/193912
- Published: 2026-06-03T12:26:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Rahvusvaheline teadlasrühmal õnnestus [luua ravim](https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa2605555)
raskesti ravitava vähivormi vastu, mille taga on teadlastele aastakümneid tabamatuks
jäänud valguperekond. Tänu uuele toimeainele elasid kaugele arenenud kõhunäärmevähiga
patsiendid tavapärasest kaks korda kauem.

Onkoloogid on aastakümneid murdnud pead sileda pinnaga ehk RAS-valkude üle, millega
ei suuda tavapärased ravimid mingilgi viisil haakuda. Värske tulemus aga näitab,
et uute meetoditega saab neid rakkude jagunemist, arengut ja programmeeritud surma
juhtivaid molekulaarseid lüliteid siiski ohjeldada. Rahvusvaheline töörühm eesotsas
Eileen O’Reillyga Memorial Sloan Ketteringi vähikeskusest esitles oma saavutust 
Ameerika Kliinilise Onkoloogia Ühingu aastakoosolekul, vahendab [Nature News](https://www.nature.com/articles/d41586-026-01760-w).

Kõhunäärmevähk on patsiendi seisukohast üks rängemaid kasvajaid, sest olemasoleva
raviga pole võimalik patsiendi eluiga märgatavalt pikendada. Seetõttu on isegi paarikuine
võit suur edasiminek.

Tavalised valkudele mõjuvad vajavad ravimid toimivad juhul, kui sihtmärkvalgu pinnal
asuvad sügavad taskud, kuhu toimeaine kinnituda saab. Vähi tekkeni viia võivad RAS-
valgud on aga siledad, mistõttu oli neid raske otseselt sihikule võtta. Tervetes
rakkudes toimivad need molekulaarsete lülititena, mis suunavad raku kasvu ja pooldumist.
Mutatsiooni tõttu kiilub lüliti aga sisselülitatud asendisse: rakk hakkab kontrollimatult
jagunema ja kudedes tekib kasvaja.

**Kaks korda rohkem aega**

Teadlased on proovinud siiski neile mõjuvaid ravimeid varemgi luua. Esimene RAS-
valku sihtiv ravim sai Ameerika Ühendriikides müügiloa 2021. aastal. Toimeaine võttis
sihikule vaid ühe selle valguperekonna liikme(KRAS) ja kindla mutatsiooni, mistõttu
sobis ravim vähestele patsientidele. Lisaks muutusid kasvajad ravimi suhtes kiiresti
resistentseks.

Kuna varasemad katsed ebaõnnestusid, arendasid California ettevõtte Revolution Medicines
teadlased nüüd välja uue põlvkonna ravimi, daraksonrasiibi. Erinevalt eelkäijatest
suudab uus toimeaine lülitada korraga välja kõik kolm RAS-valkude perekonna liiget,
mis ei lase kasvajal ravimiga kohaneda.

Toimeaine proovile panekuks kaasas uurimisrühm kliinilisse uuringusse 500 kaugelearenenud
kõhunäärmevähiga patsienti. Daraksonrasiibi saanud rühmas elasid patsiendid keskmiselt
13,2 kuud. Samas elasid kontrollrühma patsiendid keemiaravi järel napilt 6,7 kuud.
Tulemus tõestab töörühma sõnul, et sihtida on võimalik ka siledaid valke.

Uuringuga mitte seotud Texase Ülikooli onkoloogi Ecaterina Dumbrava sõnul tervitasid
konverentsil osalejad ettekannet pika aplausiga. Spetsialistid polnud näinud kõhunäärmevähi
ravis olulist edasiminekut juba üle kümne aasta. Samuti uuringust sõltumatu California
Ülikooli keemiabioloogi Kevan Shokati sõnul näitab esimene edukas molekul, et seda
tüüpi valke saab päriselt alistada.

**Töö käib mitmel rindel**

Edukas tulemus suunab uurijate tähelepanu teistelegi sarnastele sihtmärkidele. Ligi
70 protsenti vähkkasvajatest saab jõudu sellest, et keha toodab liiga palju MYC-
nimelist valku. Sarnaselt RAS-ile takistab siingi ravimite haakumist valgu sile 
pind. Lisaks ei tooda keha MYC valgu liiga palju pelgalt ühe geeni mutatsiooni tõttu.
Kevan Shokati sõnul on seda valku niisiis veel raskem sihtida.

Uue lahendusena katsetavad teadlased, kas muteerunud rakke saab mõjutada lühikeste
valgujuppidega. Hispaania ettevõtte Peptomyc arendatud eksperimentaalne ravim OMO-
103 segab MYC-valgu suhtlust teiste rakuosadega. Väikeses, 19 osalejaga [uuringus](https://www.nature.com/articles/s41591-024-02805-1)
andis see meetod juba lootustandvaid tulemusi. Teised teadlased otsivad lisaks tehisaru
abil ühendeid, mis takistaksid valgul kahjustatud DNA-d parandada ja pidurdaksid
seeläbi vähirakkude kiiret jagunemist.

Suurt tähelepanu pälvib ka p53 valk, mida kutsutakse nn genoomi valvuriks. Selle
ülesanne on takistada kahjustatud DNA-ga rakkude jagunemist. Vähist tingitud geenimutatsioonid
lülitavad aga valgu välja: ilma töötava p53-ta saavad paljud kasvajad kehas segamatult
areneda.

Katkise molekuli taastamine nõuab teadlastelt rohkem vaeva kui töötava valgu väljalülitamine.
Siiski tõi üks hiljutine uuring ka sellesse valdkonda uut lootust. Vähi mõjul tekib
p53 valgu pinnale n-ö tasku. Uus katseravim rezatapopt seondub just selle taskuga
ja taastab valvurvalgu talitluse. Väheste osalistega [uuringus](https://www.nejm.org/doi/10.1056/NEJMoa2508820)
kahanesid kasvajad umbes viiendikul ravimit saanud patsientidest.

Lisaks püüavad teadlased vähist võitu saada, sihtides beetakateniini valku ja WNT
molekulaarset rada. Nende süsteemide liigne aktiivsus soodustab jämesoolevähi arengut.
Ühtlasi vastutab sama rada tüvirakkude elutähtsate funktsioonide eest kogu kehas.
Parabilis Medicinesi loodud ravim zolukatetiid suudab valgu osaliselt tõkestada,
jättes olulised ülesanded puutumata. Ettevõtte kaasasutaja Gregory Verdine’i sõnul
taluvad patsiendid ravimit hästi ja soodne toime kestab kaua.

Tulevikus kavatsevad uurijad kombineerida daraksonrasiibi teiste ravimitega. Shokati
sõnul võib ainete kombineerimine anda püsivamaid tulemusi. Samuti võib see vähendada
preparaadi mürgisust. Kuidas aastakümneid tabamatuks peetud molekulid viimaks teadlastele
alistuvad, peab selguma jätku-uuringutes.

Teadustöö ilmus ajakirjas [The New England Journal of Medicine](https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa2605555).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610045113/uus-vahiravim-taltsutas-jonnakaks-peetud-kasvajavalgud)

![]()
