# Teadlased avastasid jäämees Ötzilt märke mikroobide jätkuvast elutegevusest

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/193908
- Published: 2026-06-03T12:57:00+03:00
- Author: RSS

Uus uuring näitab, et osa jäämees Ötziga seotud mikroobidest võivad olla püsinud
eluvõimelisena enam kui 5000 aastat. Teadlaste hinnangul ei ole muumia pelgalt hästi
säilinud muistne jäänus, vaid omamoodi elav ökosüsteem, kus leidub nii muistseid
kui ka tänapäevaseid mikroorganisme.

Jäämees Ötzi suri umbes 5300 aasta eest. Tema erakordselt hästi säilinud muumia 
leiti Itaalia Alpides Ötztali liustikust ning tegemist on ühe vanima ja paremini
säilinud muumiaga maailmas.

Ötzi avastati 1991. aastal, kui kaks matkalist märkasid sulavast liustikujääst välja
ulatuvat surnukeha. Esialgu peeti teda hiljuti hukkunud mägironijaks. Alles laboriuuringud
näitasid, et tegemist oli jahimehega, kes suri umbes 3300 aastat eKr.

Aastate jooksul on teadlased saanud Ötzi kohta palju teada. Ta oli surres umbes 
46-aastane, kandis eri loomade nahkadest valmistatud rõivaid ning tema viimane eine
sisaldas mägikitse rasva, metslooma liha ja teravilja.

Varasemad uuringud on analüüsinud ka tema soolestiku mikrobioomi. Sealt leiti muistne
tüvi bakterist _Helicobacter pylori_, mida seostatakse tänapäeval maohaavandite 
ja -vähiga. Seni käsitlesid teadlased neid mikroobe siiski üksnes bioloogiliste 
jäänustena, mitte võimalike elusorganismidena.

Uues uuringus võtsid teadlased proove kogu Ötzi kehalt, tema sees leidunud sulaveest
ning kasutasid ka varasemate uuringute käigus kogutud mao- ja soolekoe andmeid. 
Lisaks analüüsisid teadlased pinnast, kust muumia algul leiti.

DNA ja RNA järjestamise põhjal jagunesid leitud mikroobid kahe suure rühma vahel.
Ühed pärinesid tõenäoliselt Ötzi algsest mikrobioomist. Teised olid külmalembesed
pärmseened, mida leiti nii nahalt kui ka muumia seest kogutud sulaveest. Geneetiliselt
sarnanevad need mikroobidega, kes elavad näiteks Antarktikas.

Teadlaste tähelepanu köitis asjaolu, et osa mikroobiproovidest oli tugevalt lagunenud
ja ilmselgelt väga vanad, samas kui teised näitasid märke hiljutisest aktiivsusest.
Teadlased nägid siin ka järjepidevust, sest pärmseened saatsid Ötzit läbi aastatuhandete.

Huvitaval kombel võivad mõned mikroobid olla kasu saanud ka muumia säilitamiseks
kasutatud meetoditest. Pärast avastamist töödeldi Ötzi keha fenooliga, mis pidurdab
seente kasvu. Kolm neljast leitud pärmseene liigist suudavad aga fenooli ainevahetuses
kasutada.

Teadlased ei saa kindlalt öelda, kas aktiivsed mikroobid on püsinud Ötzi kehal katkematu
arenguliinina tuhandeid aastaid või olid need vahepeal justkui uinunud ning aktiveerusid
pärast muumia sulatamist. Tulemused näitavad siiski, et Ötzi keha on võimaldanud
neil mingil viisil ellu jääda.

Aastatel 2010 ja 2019 kogutud proovide võrdlus näitas, et ühe külmalembese pärmseene
arvukus oli kümne aastaga kasvanud. See viitab, et vähemalt osa mikroobidest suudab
ellu jääda ja aeglaselt paljuneda.

Teadlaste sõnul ei ole jäämehe muumia seega pelgalt staatiline museaal, vaid omamoodi
elav ökosüsteem, kus eksisteerivad kõrvuti nii muistset päritolu mikroobid kui ka
hilisemad saasteallikad.

Uuring avaldati teadusajakirjas [Microbiome](https://link.springer.com/article/10.1186/s40168-026-02417-6).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610045167/teadlased-avastasid-jaamees-otzilt-marke-mikroobide-jatkuvast-elutegevusest)

![]()