# KADRI PULK ⟩ Koolid, lõpetage kinnimätsimine! Bioloogilised argpüksid tuleb kohe eemaldada

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/193862
- Published: 2026-06-03T13:49:43+03:00
- Author: toomas

* Peame teistelt maadelt ülevõetud projektidest liikuma tagasi reaalse toimiva 
   hariduse ja kasvatuse juurde.
 * Bioloogiliselt oli Vastseliina juhtum noore liigi kurb ja reguleerimata kukkumine
   tagasi loomariiki.
 * Seal, kus mängu tulevad kaikad, tuleb «koolivägivald» lahutada oluliselt pehmemast
   mõistest «koolikiusamine».

Vastseliina kooliõuel aset leidnud grupiviisiline peksmine, kus seitsme kaasõpilase
rusikate ja kaikahoopide alla langenud kuuenda klassi poissi ümbritses kahekümne
pealtvaataja hääletu ring, on midagi enamat kui lihtsalt üks ehmatav uudisnupuke.
See on sotsiaalne diagnoos, kirjutab loodusainete õpetaja Kadri Pulk.

Koolid ehivad end KiVa- ja VEPA-märkidega (Vastseliina gümnaasium kumbagi programmi,
tõsi küll, ei kuulu) ja raporteeritakse edulugudest, aga kooliõuel voolab veri ja
valitseb džungliseadus. Ja kuritegelik absurdsus ei lõpe õuel.

See, et raskete traumadega lapse vanem peab tagantjärele ise kooli uksi kulutama
ja õiglust taga nõudma, mitte et direktor koos kriisimeeskonnaga oleks esimesena
reageerinud, näitab süsteemi täielikku moraalset halvatust. Kuidas on võimalik, 
et keset kõige progressiivsemaid ennetusprogramme käituvad kaasaegsed lapsed nagu
metsalised ja koolijuhid nagu hirmunud bürokraadid?

Selleks et mõista, mis kooliõuel tegelikult juhtus, tuleb paberid korraks
kõrvale
lükata ja vaadata asjale otsa läbi kaine bioloogilise prisma.

Inimene kui liik on teiste liikidega võrreldes evolutsiooniliselt alles väga noor.
Me võime kanda nutikelli ja rääkida digipöördest, kuid meie aju vanemad, subkortikaalsed
kihid juhivad meid ikka sealsamas, kus sadu tuhandeid aastaid tagasi.

> Kuidas on võimalik, et keset kõige progressiivsemaid ennetusprogramme käituvad
> kaasaegsed lapsed nagu metsalised ja koolijuhid nagu hirmunud bürokraadid?

Kuulus zooloog Desmond Morris näitas oma mastaapses uurimuses «The Human Animal»,
et inimene on vaatamata kultuurilisele silutusele jäänud sügavalt bioloogiliseks
organismiks. Morris tõestab, et noorukite ja laste suletud gruppides domineerivad
endiselt primitiivsed karjaseadused, territooriumi kaitsmine ja hierarhiate hääletu
paikapanek.

Kui Vastseliinas seitse poissi haarasid kaikad, sest neil tuli peale pime «tahtsin
peksta ja lüüa» tuju, ei juhtinud neid metoodiline juhend, vaid ürgne, pime ja kiskjalik
karjainstinkt. Ja need kakskümmend, kes pealt vaatasid? See on morrislik «_the human
animal_» – hirm karjast väljatõukamise ees. Liigikaaslase vaatamine ilma sekkumiseta
on ellujäämismehhanism. Kui ma ei kisa ja poolt ei vali, olen mina järgmine saak.

Me võime sellest rääkida eetika võtmes, kuid bioloogiliselt oli see noore liigi 
kurb ja reguleerimata kukkumine tagasi loomariiki, kus tugevam tallab nõrgema.

Selles kontekstis muutub nn kaasava hariduse pime ja kriitikavaba rakendamine sügavalt
küsitavaks. Tänapäeva koolides on hakatud ohvri elu ja tervise kaitsmisest oluliselt
enam muretsema krooniliste ründajate «õiguste» ja psühholoogilise mugavuse pärast.
Kaikad haaranud vägivallatsejatele määratakse järjekordne leebe, ninnunännutav
vestlus
sotsiaalpedagoogiga, samal ajal kui ohvri füüsiline ja vaimne selgroog on ribadeks
tõmmatud.

Selles tragöödias said viga tegelikult kõik. Sai viga peksukott, kelle usaldus universumi
vastu on hävitatud. Said viga ründajad, kelle sees on midagi nii kapitaalselt katki
ja hirmul, et nad vajavad võimutundeks teise valu. Ja said viga ka need kakskümmend
pealtvaatajat, kes kandsid koju kaasa vaikiva kaasosaluse vaimse trauma.

Kuid süsteem, selle asemel et kehtestada selge ja karm kord, püüab juhtunut pisendada
ja peita, muretsedes oma maine pärast. Illusioonide aeg on läbi. Kui me tahame, 
et meie lapsed kooliõuel ellu jääksid ja metsalise tuju saaks eos taltsutatud, peame
teistelt maadelt ülevõetud projektidest liikuma tagasi reaalselt toimiva hariduse
ja kasvatuse juurde.

Haridust ja turvalisust ei taga seintel olevad kleebised, vaid täiskasvanu reaalne,
vankumatu kohalolu. On ta siis pedagoog või turvatöötaja või ilma tiitlita mõistlik
täiskasvanu.

> Oluline on mõista, et kiusaja on bioloogiline argpüks. Ta ründab vaid siis, kui
> RISK ON NULL.

Samal ajal peame mõistma, et arenev primaat vajab ventiili. Noortele, kelles pulbitseb
kontrollimatu agressioon, on vaja rasket, reeglitega piiritletud füüsilist koormust.
On selleks siis poks, judo, maadlus või ellujäämiskursused. Või miski muu sedalaadne.
Kui poiss saab kontrollitud keskkonnas tunda, mida tähendab reaalne pingutus ja 
valu, kaob tal vajadus kooliõuel kaitsetut kaikaga torkida.

«Koolivägivald» tuleb lahutada oluliselt pehmemast mõistest «koolikiusamine» seal,
kus mängu tulevad kaikad ja traumad. See on kuritegevus. Kool peab lõpetama asjade
kinnimätsimise ja absurdse vaikiva korralduse, et politseid ei tohi kutsuda.

Ohtlik, kontrollimatu isend tuleb karjast kohe eraldada. Tema koht ei ole tavaklassis
teiste elusid ohustamas. Ründajate ja nende vanemate jaoks peab kaasnema reaalne
juriidiline ja materiaalne tagajärg. Oluline on mõista, et kiusaja on bioloogiline
argpüks. Ta ründab vaid siis, kui RISK ON NULL.

Hirm kiire ja vankumatu karistuse ees peab kaaluma üles hetkelise võimujanu. Me 
peame lõpetama poiste kasvatamise sootuteks olevusteks, kes ohu korral silmad sulgevad.
Poisid peavad õppima oma keha jõudu tunnetama ja seda õigesti suunama. Mitte teiste
alandamiseks, vaid nõrgema kaitsmiseks. Me peame õpetama neile poistele, kes ringis
pealt vaatavad, et tõeline mehelikkus ja tugevus ei tähenda hääletut kaasajooksmist,
vaid julgust astuda vahele ja öelda STOPP, SIIT MAALT JOOKSEB PIIR.

Me ei saa muuta asjaolu, et inimese liik on noor ja kannab endas Desmond Morrise
kirjeldatud karjakoodi «_the human animal_». Kuid hariduse ja kasvatuse ülesanne
ongi see loomalik pool meis läbi kultuuri, väärikuse ja karmi armastuse inimeseks
kasvatada. Kui me seda ei suuda, siis oleme harituse asemel loonud pelgalt hästi
riietatud džungli.

![]()

Illustratsioon: noorte kaklus. Foto: Elu24

[Allikas](https://arvamus.postimees.ee/8482310/kadri-pulk-koolid-lopetage-kinnimatsimine-bioloogilised-argpuksid-tuleb-kohe-eemaldada)
