# Villu Kõve: õigusemõistmisest ja seaduste ühetaolisest kohaldamisest

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/193460
- Published: 2026-06-02T11:26:00+03:00
- Author: RSS

On aeg teha järjekordne ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise
kohaldamisest. Traditsiooniliselt annan esmalt ülevaate kohtusüsteemi toimimisest,
seejärel kohtusüsteemi ja kohtumenetluse arengust ning lõpetuseks muudest murekohtadest
ja ettepanekutest seadusandjale.

#### **I. Tagasivaade Eesti kohtusüsteemile 2025. aastal**

Esmalt kinnitan, et vaatamata halvenevale statistikale, kriitilistele kirjutistele
ja vaidlustele toimib kohtusüsteem jätkuvalt üldiselt korrakohaselt: tagatud on 
sõltumatu ja erapooletu õigusemõistmine ning kohtuasjade lahendamine vähemalt enamasti
ka mõistliku aja jooksul.

Kahjuks on aga kohtusüsteemi tõhusus jätkuvalt languses ja menetlusajad pikenemas
ja selle suundumuse peatamiseks on vaja teha keerulisi valikuid nii süsteemi sees
kui ka seadusandjal.

**1.1. Kohtuasjade arv ja kohtumenetluse kiirus**

Kohtuasjade arv on 2025. aastal pärast pikemat stabiilset perioodi hakanud üldiselt
kasvama, st kohtusüsteemi koormus on tõusmas.

Möödunud aastal laekus kohtutele 6,5 protsenti rohkem tsiviilasju kui 2024. aastal.
Ka kriminaal- ja väärteoasjade arv on pärast pikaajalist langust pöördunud tõusuks,
kriminaalasjade juurdekasv oli 6,3 protsenti ja väärteoasjades 9,8 protsenti. Haldusasjade
arv kasvab juba mitmendat aastat järjest. 2025. aastal laekus halduskohtutesse 1,7
protsenti rohkem asju kui aasta varem ning võrreldes 2019. aastaga on haldusasjade
arv kasvanud koguni 35,9 protsenti.

Kasv on ka ringkonnakohtu menetluses. 2025. aastal laekus ringkonnakohtutesse 4,6
protsenti rohkem tsiviilasju, kümme protsenti enam kriminaalmenetluse asju ja 8,1
protsenti rohkem väärteoasju. Ainsana vähenes ringkonnakohtus haldusasjade arv (
3,7 protsenti vähem kui 2024. aastal), kuid 2019. aastaga võrreldes on nende asjade
arv kasvanud siiski 58 protsenti. Ringkonnakohtutes vaadati läbi 4,8 protsenti maakohtutes
lahendatud tsiviilasjadest, 11,6 protsenti kriminaalmenetluse asjadest ja koguni
38,9 protsenti haldusasjadest.

Riigikohtule saabunud menetlustaotluste arv on võrreldes eelneva aastaga suurenenud
neli protsenti. Kui tsiviilkolleegiumis vähenes sisse tulnud asjade arv seitse protsenti,
siis haldus- ja kriminaalkolleegiumile esitatud taotluste arv on aastaga suurenenud
mõlema puhul koguni kümme protsenti.

“Süüteoasju ja haldusasju lahendasid esimese astme kohtud vähem kui 2024. aastal(
haldusasju isegi 6,6 protsenti vähem).”

Kohtute jõudlus asjade lahendamisel (ehk sisse tulnud ja lahendatud asjade suhe)
on üldiselt negatiivne ja langustrendis ning asjad seega kuhjumas. Tsiviilasjades
on jõudlus maakohtutes 92 protsenti, kuid samas suutsid maakohtud 2025. aastal lahendada
veidi rohkem tsiviilasju kui 2024. aastal. Süüteoasju ja haldusasju lahendasid esimese
astme kohtud vähem kui 2024. aastal (haldusasju isegi 6,6 protsenti vähem).

Ringkonnakohtutes suudeti lahendada 6,3 protsenti rohkem süüteoasju ja 3,6 protsenti
enam haldusasju, kuid 1,7 protsenti vähem tsiviilasju. Riigikohus lahendas 2025.
aastal 4,4 protsenti rohkem taotlusi kui 2024. aastal. 2025. aastal võeti kõigist
menetlustaotlustest riigikohtu menetlusse kümme protsenti. Põhiseaduslikkuse järelevalve
menetluses vaadati läbi rekordilised 81 kohtuasja.

Menetlustähtajad on pikenemas tsiviilasjade lahendamisel maakohtutes ja seda juba
kuuendat aastat järjest, ulatudes 2025. aastal 129 päevani. Sisuliselt (st mitte
tagaselja) lahendatud hagiasjade keskmine menetlusaeg on aastaga pikenenud 372 päevalt
385-le, Harju Maakohtus tuleb lahendust oodata koguni 413 päeva.

Õnneks on haldusasjade lahendamise keskmine menetlusaeg 2025. aastal 2024. aastaga
võrreldes vähenenud 154 päevalt 142-le. Tõsi, sisuliselt lahendatud haldusasjade
keskmine menetlusaeg vähenes aastaga vaid ühe päeva (314-lt 313-le). Samuti on lühenenud
kriminaalmenetluse üldmenetluste keskmine menetlusaeg aastaga 297 päevalt 263-le.
Ka apellatsioonimenetluses lahendatud tsiviilasjade ja kriminaalasjade keskmine 
menetlusaeg lühenes aastaga veidi, tsiviilasjade puhul 249 päevalt 243-le ja kriminaalasjade
puhul 90 päevalt 72-le.

Oluline halvenemine on aga toimunud haldusasjade apellatsioonkaebuste keskmises 
menetlusajas, mis on pikenenud aastaga 322 päevalt 399 päevale. Tallinna ringkonnakohtus
tuleb oodata apellatsioonkaebuse lahendamist keskmiselt koguni 453 päeva. Asjade
menetlemine eelmenetluses on riigikohtus ühe päeva võrra kiirenenud (2025. aastal
53 päeva).

Võib märkida, et 2025. aastal lahendati kirjalikult 82,5 protsenti tsiviilasjadest
ja 88,2 protsenti haldusasjadest.

**1.2. Kohtunikkonnast**

Kohtuniku ametikohti on 249 (koos ajutiste kohtunikukohtade ja ajutise erisusega
256), millest on täidetud 239. Mehi on ametis 74 ja naisi 165 (vastavalt 31 protsenti
ja 69 protsenti). Praegustest kohtunikest pea pooled (114) on asunud ametisse viimasel
kümnel aastal (2016–2025). Ametis olevate kohtunike keskmine vanus on 48,7 aastat.
Kohtunikkonna põlvkonnavahetus jätkub. Ametis on 16 pensioniõigusega kohtunikku,
kellest kaks siirdub teadaolevalt pensionile 2026. aasta jooksul. 2031. aasta lõpuni
tekib pensionile jäämise õigus veel 34 kohtunikul, kellest kaks on avaldanud soovi
pensionile jääda.

2025. aastal kuulutati välja kaks konkurssi kolmele kohtunikukohale, millele kandideeris
kokku kuus inimest. 2026. aasta alguses kuulutas minister välja konkursid 15 kohtunikukohale,
kuhu kandidaate paraku nappis.

Kohtunikueksam oli võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra edukam. Kui 2024. aastal 
soovis eksamit sooritada 13 inimest, kuid kahjuks ei saavutanud keegi positiivset
tulemust, siis 2025. aastal esitas avalduse 18 kandidaati, kellest viis sooritasid
ka eksami edukalt.

Riigikohtusse laekus 2025. aastal 132 avaldust, milles väljendati rahulolematust
kohtunike tegevuse või kohtulahendiga. Nendest 46 saab pidada taotluseks algatada
distsiplinaarasi. Esimese ja teise astme kohtute esimeestele laekus selliseid taotlusi
kokku 196, millest enam kui pooltes väljendati rahulolematust menetluse kestusega.

Möödunud aastal tunnistati distsiplinaarkorras süüdi kaks kohtunikku, üks menetluse
venimises ning teine erinevates vääritutes tegudes ja kohustuste rikkumises. Mitmel
juhul tuli möönda probleemi, kuid kohtunikuga vestlemise järel anti talle võimalus
end parandada ega algatatud distsiplinaarasja.

**1.3. Kohtusüsteemi usaldusväärsus ja meediasuhtlus**

Kohtusüsteemi usaldusväärsus on Turu-uuringu AS uuringu kohaselt langenud teist 
aastat järjest, 2024. aasta 65 protsendilt 2025. aastal 62 protsendile, mis, olles
iseenesest kõrge, on ometi langenud viimase seitsme aasta madalaimale tasemele. 
Selle taga võib olla nii üldine menetlusaja pikenemine kui ka avalikkuse negatiivne
tähelepanu mitme kohtuasja suhtes. Oma osa võib selles olla ka avalikkuse ette tulnud
kohtusüsteemisisestel vaidlustel ja kohtureformiga seotud vastuoludel.

Oleme jätkanud kohtumenetlustest ja kohtutest avatumat kirjutamist ning lahendite
tutvustamist. Riigikohtus oleme jätkanud ülekandeid avalikest istungitest. Kohtusüsteem
on teinud kampaaniaid inimeste teadlikkuse tõstmiseks, nt tarbijakrediidiga seotud
riskidest.

**1.4. Kohtusüsteem rahvusvahelises võrdluses**

_Justice Scoreboard 2025_

Euroopa Komisjoni avaldatud viimase õigusemõistmise võrdlustabeli “_The EU Justice
Scoreboard_“^(1) järgi oleme (2023. aasta andmeil) hagiga tsiviilasjade lahendamisaja
põhjal kolme kohtuastme keskmisena viiendal kohal. Veel 2018. aastal oli aga Eesti
Austria järel teisel kohal.

Silmatorkav on olnud viimastel aastatel menetluse kiiruse langus esimeses kohtuastmes:
2018. aasta andmeil olid Eesti kohtud tsiviilasjade lahendamisel kiiruselt viiendal
kohal ja 2023. aasta üheksandal kohal. Seevastu haldusasjade lahendamise kiiruses
on Eesti kohtute positsioon viimastel aastatel veidi paranenud.

Kolme kohtuastme võrdluses oli Eesti 2023. aastal Rootsi ja Bulgaaria järel kolmas,
esimese kohtuastme tulemuste poolest asusid Eesti halduskohtud viimati kuuendal 
kohal. Rõhutan, et need arvutused on tehtud meile võrdlemisi headele 2023. aasta
andmetele tuginedes. Karta võib, et 2024. aasta ja 2025. aasta andmete alusel langeme
tabelites jõudsalt.

_Võrdlusmomente Norra ja Iirimaa kohtusüsteemiga_

Vahel on hea omaenda probleemide mõistmiseks ja neile lahenduste otsimiseks tabelite
kõrval vaadata, mis toimub mujal. Silmiavav oli Norra ja Iirimaa kohtute külastus,
mille mõlema kohta on avaldatud ka kokkuvõte.^(2)

Esiteks sai tõsise hoobi meie kuvand oma kohtusüsteemi tõhususest. Iga Eesti elanik
panustab aastas oma kohtusüsteemi ülalpidamisse _ca_ 53 eurot, iga Iirimaa elanik
aga vaid _ca_ 36,5 eurot ehk enam kui 1/3 vähem Eesti elanikust.

Iirimaa on SKP järgi aga Eestist oluliselt (vähemalt kaks korda) rikkam. Iirimaal
elab 5,4 miljonit inimest ning 2025. aasta lõpu seisuga oli kohtusüsteemis kokku
vaid 193 kohtunikku, ehk üks kohtunik 28 000 inimese kohta. Samal ajal kui Eestis
on 1,3 miljoni inimese kohta 250 kohtunikku, s.o üks kohtunik 5200 inimese kohta,
ehk suhtarvuna üle viie korra rohkem kui Iirimaal.

Seejuures kirjutavad Iiri kohtunikud kohtulahendeid põhimõtteliselt ise, abilisi
on neil vaid tehnilisteks ülesanneteks ja oluliselt vähem Eestist. Lisaks on kohtunikul
tööd Eesti kohtunikust enam, kuna ka väärteomenetlus toimub kohtu kaudu.

“Iiri kohtus suudetakse kokkuleppel lahendada väidetavalt umbes 80 protsenti tsiviilasjadest.”

Subjektiivse mulje järgi oli Norra kohtusüsteemi tõhususe alustalaks kohtuniku käes
olevate asjade suhteliselt väike arv, nende lahendamisele keskendumise võimalikkus
ja lepituse suur osakaal. Norras lahendatakse oluline osa väiksematest asjadest 
riigi toel kohtueelsetes organites, kus saadakse kokkuleppele _ca_ 80 protsendil
asjades. Kohtusse jõudnud tsiviilasjadest suudetakse lepitada pooled umbes kolmandikul
juhtudest. Iiri kohtus suudetakse kokkuleppel lahendada väidetavalt umbes 80 protsenti
tsiviilasjadest.

Mõlemas riigis on esimese astme kohtu menetluse kese erinevalt meist suuline istung.
Istungeid ei protokollita. Esimese astme kohus toimib aga lihtsamates asjades põhimõtteliselt
elavas järjekorras n-ö istungikonveierina, kus asi arutatakse ja lahendatakse ka
viie minutiga, st päevas võib kohtunik lahendada väidetavalt kuni 140 asja.

Iiri kohtumenetluse kiiruse ja tõhususe üks alustala on kindlasti ka see, et esimese
astme kohus ei tee lihtsates asjades kirjalikke lahendeid. Lahendit põhjendatakse
menetlusosalisele lühidalt ja suuliselt sealsamas.

Kohtunikud teenivad mõlemas riigis Eesti kolleegidest rohkem. Kohtunikukarjäär on
teiseks karjääriks juba kogenud juristidele, eelkõige advokaatidele. Kohtunikukonkursid
on suure huviliste arvuga. Oluliseks motivaatoriks on kohtuniku eripension. Kummaski
riigis ei tegele kohtunikud juhtimisülesannetega, vaid pühenduvad täielikult õigusemõistmisele.
^(3)

Märkimist väärib, et kohtumajad olid nii Iirimaal kui ka Norras silma järgi üldiselt
meist viletsamas seisus, suuresti vanad ja väsinud nagu ka tehnika neis. Seda piinlikum
on tunnistada, et vanas kulunud kohtumajas näiliselt arhailise kohtuistungiga saab
asju lahendada märksa tõhusamalt kui meie uhkes tulede ja viledega digimenetluses.

**1.5. Riigikohtu tegevus seaduste kohaldamisel**

Esimest korda avalikustame koos parlamendiettekandega riigikohtu aastaraamatu, kus
on toodud ülevaade meie tegevusest, olulisematest kohtulahenditest, asjade lahendamise
käigus ilmnenud probleemidest ja ettepanekutest seadusandjale.^(4) Teen väikese 
kokkuvõtte olulisemast.

_Põhiseaduslikkuse järelevalve asjad_

Üldkogu tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks töötuskindlustuse seaduse osas,
milles see võimaldas määrata väiksema töötuskindlustushüvitise põhjusel, et kindlustatu
teenis vanemapuhkuse ajal tasu, millelt peeti kinni töötuskindlustusmakse.^(5)

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas õiguskantsleri taotlusel põhiseaduse
vastaseks Tallinna linnavolikogu määruse sätte, millega reguleeriti linna ja kinnisvaraarendajate
vahel lepingu sõlmimist.^(6)

Kohtute algatusel tunnistati põhiseaduse vastaseks sätted, mis välistasid välismaalase
õiguse viisaotsust kohtus vaidlustada,^(7) kalapüügiõiguse kolmanda isiku rikkumiste
alusel piiramist^(8) ja veterinaarravimi müügiloa haldamise aastatasu volitusnormita
kehtestamist.^(9)

Rekordilised 60 kaebust puudutasid kohalike omavalitsuste volikogude valimist või
olid muul viisil loetavad valimiskaebusteks, mida tuleb lahendada erakordselt kiiresti.
Kaebajateks olid enamasti aga ühed ja samad isikud.

Valimiskaebused puudutasid põhiliselt elektroonilise hääletamise õiguspärasust, 
valimiste vaatlemist, riigi valimisteenistuse toiminguid, vabariigi valimiskomisjoni(
VVK) koosolekute korraldust, valimisliitude ja kandidaatide registreerimist, kandidaatide
elukoha andmete õigsust ja volikogusse asendusliikmete määramist.

Enamik kaebustest jäi rahuldamata või läbi vaatamata, kuid riigikohus leidis kehtivas
õiguses ka puudujääke ja vastuolusid (vt allpool). Ühe VVK koosoleku avalikkust 
ja salvestamist puudutava kohtuasja lahendamine anti üle ka riigikohtu üldkogule,
kes kaebuse ka osaliselt rahuldas.

Kõik 2025. aastal esitatud kaheksa individuaalkaebust jäid rahuldamata.

Kohalikud omavalitsused (KOV) on asunud üha aktiivsemalt riigikohtusse pöörduma.
Kõik 2025. aastal esitatud neli taotlust puudutasid olulisi küsimusi, nagu muude
kui Eesti kodanike valimisõigus,^(10) rahvastikuregistri andmete kontroll,^(11) 
halduslepingu sõlmimine taristu rajamiseks^(12) ja tulumaksu ümberjaotamine KOV-
ide vahel^(13). Ehkki kaebused jäid lõppastmes rahuldamata, selgitas riigikohus 
taotlustes tõstatatud probleeme.

_Tsiviilasjad_

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi laiemas fookuses oli 2025. aastal jätkuvalt tarbijakrediit,
kuna laenude ja järelmaksude andmisel ei kontrollita piisavalt laenusaaja maksevõimet
või antakse neid liigkasuvõtjalikel tingimustel.

Jätkuvalt on tsiviilkolleegium lahendanud mitmeid korteriomandiga seotud vaidlusi,
mh kulutuste hüvitamist maja remonditööde eest,^(14) korteriühistu vahendusel korteriomanike
nõuete esitamist ehitaja vastu^(15) ja kortermajas lokaalküttelt kaugküttele üleminekut.
^(16) Selgitati ka kinnisasjale juurdepääsu tasu puudutavaid küsimusi.^(17)

Hulgaliselt jõudis riigikohtusse lapsevanemate vahelisi vaidlusi lapse hooldusõiguse
või suhtluskorra üle, neis selgitati mh kohtulahendite täitmist.^(18) Samuti on 
hulgaliselt elatisvaidlusi, mille lahendamisel selgitati mh suhtluskorra ja selle
täitmise tähendust elatisnõudele.^(19)

Lisaks selgitati mh liisitud auto varastamisest tulenevaid õigussuhteid^(20) ja 
eluaseme veekahjustuste kindlustusandja poolt hüvitamise põhimõtteid.^(21)

Kohtumenetluse reegleid selgitati mh esialgse õiguskaitse andmise^(22) ja apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaja ületamise tagajärgede puhul^(23), samuti omandi raha vastu üleandmise
kohtulahendite tegemist ja täitmist.^(24)

_Süüteoasjad_

2025. aastal tegi riigikohus mitu lahendit ametialastes- ja korruptsiooniasjades,
mis said ka avalikku tähelepanu. Üheks kaalukamaks lahendiks oli üldkogu otsus vallavanema
vastutuse kohta vallale kahju tekitamise eest.^(25)

Lisaks analüüsis kriminaalkolleegium ametnike poliitilistel põhjustel ja koos nn
kuldse käepigistusega väljavahetamise õiguspärasust^(26), õigusnõustaja vastutust
toimingupiirangu rikkumise eest,^(27) samuti ametiisiku mõistet ja mõjuvõimuga kauplemise
kokkuleppe sisu.^(28)

Põhimõtet, et karistusnormi ei tohi laiendavalt tõlgendada, illustreerib otsus kriminaalasjas,
kus tervishoiuteenuse tegevusloata osutamises süüdistati inimest, kes andis soovijaile
tasu eest kasutada vabasurma võimaldavat seadet.^(29)

Mitmed 2025. aastal lahenduse saanud uuemad teemapüstitused saab kokku võtta märksõnaga
piiriülesus_._ Kriminaalkolleegium hindas näiteks välisriigist saadud tõendi lubatavust
kriminaalmenetluses^(30), aga ka rahvusvahelise kuriteo toetamist ja õigustamist.
^(31)

Küberruumi puutuvalt leiti, et avalikku korda karistusseadustiku mõttes ei saa sotsiaalmeedias
rikkuda,^(32) küll on karistatav aga sotsiaalmeedia vahendusel sümboli keelatud 
viisil avalik eksponeerimine. Kuna kutsesaladuse kaitse reeglid süüteomenetluses
on reguleeritud lünklikult, selgitati ka jälitustoimingu käigus kaitsja ja kliendi
kõnede pealtkuulamisega seonduvat.^(33)

Menetlusõigusest käsitleti nii kannatanu võimaliku valemälestuse või mäluvea teemat
^(34) kui ka ütlustele hinnangu andmise muutmist apellatsioonimenetluses.^(35)

Lõpetuseks saab viidata suundumusele esitada kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju
hüvitamise taotluste lahendamise peale (nt seoses hüvitise suurusega, hüvitise välja
mõistmata jätmisega või taotluse esitamise tähtajaga).^(36)

_Haldusasjad_

Viimase kolme aasta jooksul on riigikohtule haldusasjades esitatud kaebuste hulk
suurenenud enam kui 50 protsendi võrra. Sellele annavad tubli panuse kinnipeetavad,
kellel on nüüd võimalik esitada kohtutele avaldusi elektrooniliselt. Siiski on numbrite
kasv tuntav pea kõigis haldusõiguse valdkondades. Halduskolleegiumi töös torkavad
praegu silma keskkonnavaidlused, rändeküsimused ja sotsiaalkaitse.

Enim avalikku tähelepanu sai otsus Lääneranna koolireformi kohta.^(37) Sõda on toonud
juurde vaidlusi, mis puudutavad Venemaalt Eestisse saabunud inimeste varjupaigataotlusi.
^(38) Käsitleti ka isikute ärakuulamist haldusmenetluses,^(39) isiku digitaalset
suhtlust riigiga^(40) ja eksitamist ametiasutuse poolt.^(41) Selgitati halduskonfiskeerimist
^(42) ja jälitustoiminguga kogutud tõendite kasutamist.^(43)

Olulise osa haldusasjadest moodustavad vaidlused ruumiliste planeeringute üle.^(
44) Selgitati ka hüdroelektrijaamale tegevusloa andmist^(45) ja paisule kalapääsu
rajamist,^(46) samuti töövõimetoetuse määramist,^(47) kahju hüvitamist, kui prokuratuur
on avaldanud ebaõigeid isikuandmeid^(48), ja advokatuuri aukohtumenetluses esitatud
selgitustega tutvumist.^(49)

**1.6. Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) Eestiga seotud kaebuste lahendamine**

2025. aastal esitati EIK-i Eesti vastu 104 kaebust (2024. aastal 97). See teeb koguni
0,76 kaebust 10 000 elaniku kohta, kui Euroopa Nõukogu liikmesriikide keskmine oli
0,38.

Möödunud aastal menetles EIK 101 Eestit puudutavat kaebust, millest 96 tunnistati
vastuvõetamatuks või kustutati nimistust. Kohus langetas kolm otsust (viie kaebuse
kohta), millest ühes (vanglas suitsetamise keeld) tuvastas Euroopa inimõiguste konventsiooni
rikkumise (Vainik jt_ vs. _Eesti nr[ 17982/21](https://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-245684)).
Viidatud lahend ei ole jõustunud, see saadeti läbivaatamiseks EIK suurkotta.

Eesti ei sõlminud sarnaselt 2024. aastaga 2025. aastal kaebajatega ühtegi sõbralikku
kokkulepet.

1. jaanuari 2026. aasta seisuga oli EIK-s pooleli 27 Eestiga seotud asja.

**1.7. Eesti kohtutest Euroopa Kohtule (EK) esitatud eelotsusetaotlused**

2025. aastal tegi EK Eesti kohtutest tulnud taotluste alusel eelotsused viies asjas,
mis puudutasid sularahasumma väärtuse kindlaksmääramist,^(50) vaktsineerimiskohustust,
^(51) hundijahi küttimismahte,^(52) lindude pesitsusrahu^(53) ja kohtualluvuse kokkuleppe
kehtivust^(54).

2025. aastal esitasid Eesti kohtud EK-le ühe eelotsusetaotluse. 1. aprilli 2026.
aasta seisuga[ oli pooleli menetlus neljas asjas](https://www.riigikohus.ee/et/eesti-kohtute-eelotsusetaotlused),
mis puudutavad telekommunikatsiooniteenuste võrkude turvalistust, Euroopa Parlamendi
valimistel osalemiseks tasutava kautsjoni suurust, isikuandmete võimalikku töötlemist
rahapesu andmebüroos ja käibemaksu.

#### **II. Kohtusüsteemi murekohad ja väljakutsed**

Aeg on keeruline ja pingeline. Menetlused venivad, lisandub üha rohkem kaebusi kohtunike
peale. Meie kohtunik on tihti väsinud ja stressis. Midagi on vaja muuta, kui tahame
ka edaspidi motiveeritud kohtunikku ja tõhusat õigusemõistmist.

_Jõudluse halvenemise kohtusüsteemivälised põhjused_

Kohtute jõudluse jätkuval vähenemisel on lisaks asjade arvu kasvule kindlasti ka
muid objektiivseid põhjuseid. Ei saa eitada, et kohtuasjad on läinud vähemalt osas
valdkondades mahukamaks ja keerulisemaks ning kõrgemad kohtud on muutunud menetluskvaliteedi
suhtes nõudlikumaks (nt tarbijakrediidi massasjad tsiviilkohtumenetluses).

Menetlusreeglid seadustes on kohati liiga jäigad ja bürokraatlikud. Samuti on kohtusüsteemile
ulatuslikku mõju avaldanud põlvkonnavahetusest tingitud asjade ebaühtlane jaotus
ja uue põlvkonna mõnevõrra väiksem jõudlus. Kohtunikukohad on olnud pikka aega täitmata
ning raske on leida kvalifitseeritud tugipersonali.

Negatiivselt on kohtusüsteemile ja kohtunike motivatsioonile mõjunud nii ebaselgus
süsteemi tuleviku osas, eelarve kärpimine kui ka palkade indekseerimise jätkuv pidurdamine
vastuolus varasemate lubadustega. Eesti kohtuvõimu ühe sümboli, Tallinna Pärnu mnt
kohtumaja läbimõtlemata müügimõtte väljakäimine on kohtunikkonnas tekitanud tugevat
resonantsi.

_Probleemid ja erimeelsused kohtusüsteemis_

Sügavamaks mureks on baasusalduse kohatine nappimine riigi ja kohtunike vahel, samuti
süsteemis endas. Selle väljenduseks on mh usaldamatus kohtujuhtide suhtes ning soov
kõiki asju kollektiivselt otsustada. Muret teevad armastus üha enamate ja detailsemate
reeglite vastu ning olemasolevasse kohtukorraldusse ja menetlusse klammerdumine.
Kohati ei soovi me tunnistada, et olukord kohtusüsteemis ei ole hea, probleemiks
on vähene solidaarsus süsteemi sees ja probleemide nägemine vaid kohalikult tasandilt
lähtudes.

Nii avalikkuse kui ka poliitikute ette on jõudnud kohtunikkonnas lahvatanud erimeelsused
süsteemi reformimisel.^(55) Otsustajaid on see tabanud arusaamatusena ja võetud 
on ka hoiak, et kohtunikkond võiks esmalt ise kokkuleppele jõuda. Selline hoiak 
ei aita meid aga edasi, kuna osa inimesi ongi häälekalt igas süsteemis muutuste 
vastu. Tuleb olla valmis parema tuleviku nimel tegema ka valulisi ja ebapopulaarseid
valikuid.

Kohtureformi kommunikatsioon kohtunikkonna sees on osutunud läbikukkumiseks, nii
et alguses positiivse ettevaatlikkusega vastu võetud kohtute liitmise õige ja vajalik
mõte suudeti aastaga väikese, kuid hääleka vastalise grupi aktiivse tegutsemise 
toel pöörata süsteemi enamuse vastuseisuks suuremale osale muudatustele.

Rohkem pidanuks ette valmistama, selgitama, hirme maandama, aga taustal tiksus paraku
ka aeg, mis seadusandlikuks initsiatiiviks hakkas kokku kuivama. Ükskord tuleb see
aga nagunii ära teha.

Iiri kogemus kinnitab, et ühtne esimese astme kohus on õige tee. Kui vaja, ei peaks
kartma ka põhiseaduse muutmise avamist kohtusüsteemi reformimiseks ja tõhustamiseks,
seda on asjatundjate kogu pakkunud juba varemgi.^(56)

_Kohtusüsteemi väljakutsed edasiseks_

Kohtute töökorraldus tuleb kaasaegsete organisatsioonide eeskujul muuta rohkem meeskonnapõhiseks
ning senise “kohtunik – personaalne kohtujurist – personaalne sekretär” jäiga töökorraldusmudeli
asemel juurutada suuremad menetlusgrupid parema tööjaotuse põhimõttel.

Süsteemselt tuleb tegeleda kohtumajade paiknemise ja sulgemise küsimusega. Tallinna
Pärnu maantee kohtumaja ootab selgeid otsuseid.

Kohtumenetluse ja -süsteemi tõhustamise üheks võtmeküsimuseks on uuel tasemel digiteerimine
ja tehisintellekti kasutuselevõtt kohtusse pöördumise tõhustamiseks ning lihtsamakoelise
masstöö tegemiseks kohtus ja menetluste sujuvuse tagamiseks. Oleme käivitanud uue
meeskonnaga ka tööd, millest loodame väga palju.

Loomulikult tuleb täita kohtunikukohad. Küll aga tuleks ühtlasi panna paika pikaajaline
personalipoliitika, millest nähtuks, millised on süsteemi personalivajadused ja 
plaanid kohtunikukohtade täitmiseks, et see ei käiks vahel nagu orkaanilainetena.
Liigume selles suunas, et kohtunikukohtade raha saaks baasfinantseerimise osana 
süsteemi hüvanguks ja asjade lahendamiseks tervikuna kasutada ka siis, kui kohtunikukohti
ei ole täidetud.

Kohtunikuamet ja töökorraldus, -koormus ja -keskkond tuleb muuta kandidaatide silmis
kaasaegseks, mõistlikuks, atraktiivseks ja arendavaks. Tegelda tuleb kohtunikku 
motiveeriva karjäärimudeliga, mh kaaluda kauem ja hästi tehtud töö täiendavat tasustamist
ja lisamotivaatoreid.

Suur katsumus saab olema uue kohtuhaldusmudeli rakendamine. Kohtunikkonnale tähendab
see ennekõike kohustusi ja vastutust. Suure tõenäosusega muudab uus haldusmudel 
kohtute haldamise riigile kulukamaks.

Otsustusmehhanism ei tohi mitmepealises kohtusüsteemis viia sinna, et lõppastmes
veeretataks vastutust üksteisele ja olulised valikud jäävadki õigel ajal tegemata.
Loodame siiski parimat, eriti kuna senine haldusmudel ministeeriumi kaudu on juba
viimased paar segast aastat toiminud pigem keskpäraselt. Rakenduskava hakkab piirjooni
võtma, vajalikud organid saavad mehitatud ja eelarveläbirääkimisteks on esmane valmisolek
olemas. Vaja oleks vaid saada riigikogult roheline tuli.

Raske on näha, kuidas me praeguse paindumatu töökorraldusega tuleme toime ootamatu
suure töökoormuse tõusuga või kriisiolukorras. Võimalikuks kriisiks tuleb aga valmis
olla ja seda ka harjutada: olgu olukorraks, kui töö mõnes kohtumajas peatub või 
massiivse elektri- ja võrgukatkestuse tõttu saab halvatud kohtute infosüsteem; samuti,
kui pole ligipääsu seaduste tekstidele ja kohtupraktikale, kuid samas võib olla 
vajalik ka paberil ja käsitsi teha kiireid otsuseid vahistamise, esialgse õiguskaitse
vms kohta.

“Ka ühiskonnale tagab turvatunnet keerulisel ajal harjunud süsteemide maksimaalne
edasitoimimine.”

Saame kasutada Ukraina kogemusi, kus säilitati ka sõjaolukorras põhimõtteliselt 
maksimaalselt kohtute senine töö ega loodud paralleelsüsteeme. Ka ühiskonnale tagab
turvatunnet keerulisel ajal harjunud süsteemide maksimaalne edasitoimimine. See 
on aga vaja korralikult läbi mõelda.

Kohtusüsteemile on arusaamatu, miks ei ole kohtuid ja prokuratuuri arvatud koos 
muu sisejulgeolekusüsteemiga (nagu politsei ja vangla) välja riigieelarve kärbetest.
Kriisiolukorras võib pärsitud kohtusüsteem saada takistuseks kogu ühiskonnale.

_Rünnakud õigusriigi ja kohtunike vastu_

Õigusriik on rünnaku all üle maailma. Nii on näiteks USA president Donald Trump 
korduvalt rünnanud ülemkohtunikke, oodates neilt täielikku lojaalsust. Sanktsioneeritud
on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtunikke nn ebasõbralike lahendite eest. Venemaa
on lisaks sanktsioneerinud ka nt Leedu kohtunikke ja on vaid aja küsimus, millal
esimest Eesti kohtunikku võidakse enda seadusliku kohtuotsuse pärast sanktsioneerida
või teises riigis isegi süüdi mõista.

Oleme tänulikud Eesti valitsusele ja poliitikutele, et kohtusüsteemi suhtes on üldiselt
hoitud neutraalset lugupidavat joont ega ole nende hoovustega kaasa mindud. Küll
aga võib Eesti kohtunik vajada riigi tuge, kui välisriigid hakkavad teda sanktsioneerima
või ründama, tagamaks otsuste tegemisel sõltumatus ja julgus.

Teisalt on üha enam fookusse tõusnud esmajoones sotsiaalmeedias levitatavad vaenukampaaniad
kohtunike vastu isiklikult, enamasti menetlusosaliste subjektiivsete kibestunud 
arusaamade ajendil.

Kahjuks on vandenõuteooriad leidnud Eesti inimestes küllalt viljaka pinnase ning
nende levik õigusemõistmise kohta sööb vaikselt ka inimeste usaldust kohtuvõimu 
ja riigi vastu tervikuna. Küsimus on selles, kuidas laimamise ja kiusamise vastu
peaks astuma ning kas see on kohtunike endi asi või peaks sellega tegelema süsteemselt
õiguskaitseorganid ja kohtujuhid? Kiusamine võib kaasa tuua inimeste lahkumise kohtusüsteemist,
sest nende valulävi on erinev ja keegi ei taha meediapeksu.

#### **III.** **Ootused seadusandjale kohtukorralduse ja kohtumenetluse tõhustamiseks**

Ootame riigikogult kohtukorralduse ja -menetluse muudatuspaketi vastuvõtmist. Isegi
kui see on lahjendatud ega lahenda kaugeltki kõiki probleeme, on see samm õiges 
suunas. Kohtunikkonna enamus on valmis reformidest läbi minema, aga ootab selget
kava ja kindlust pikemaks ajaks. Oluline on kohtunike motiveerimine muudatustega
kaasatulemiseks, milleks saab seadusandja nii mõndagi ära teha, tagades esmalt kohtute
kindlatel alustel püsivama finantseerimise.

Kohtunikud ootavad ka palgaindeksi taastamist vähemasti 2027. aastast. Samuti ootab
kohtunikkond töövõimetushüvitise taastamist kui riigipoolset kindlustust, teistes
riikides tavalist võimalust tööandja pensionimakseteks, roteerumise toetamist ja
ametikitsenduste leevendamist.

Kohtute juhtimise tõhustamine ja vastutuse kontsentreerimine on kogu süsteemi huvides
vältimatu. Kohtu esimehe otsustusõigust ja vastutust tuleb suurendada, asendades
kohtu üldkogu senise otsustuspädevuse seaduses (vähemasti osaliselt kohtunike valitud)
eestseisuse püsiva nõuandepädevusega.

Ajutise töökoormuse tõusuga toimetulekuks ja täisjõuga kohtunikuametiks valmistumiseks
tuleks Iiri eeskujul luua kohtumajadega sidumata asenduskohtuniku instituut, kes
saavad üle riigi asjade lahendamisel appi minna.

Olles varasemates ettekannetes ikka rääkinud vajadusest kriminaalmenetlust ka seadusandlikult
tõhustada, ei hakka ma seda kordama. Seni on kriminaalmenetluse reegleid parandatud
vaid kosmeetiliselt, kuid loodetavasti suudab riigikogu võtta vastu menetlust ka
päriselt tõhustava paketi. Vast aitab olukorda parandada ka rahvakohtunike institutsiooni
kaotamine.

Loodame abi menetluskorra parandamiseks ka riigikogu menetluses olevast tsiviil-
ja halduskohtumenetluse muudatuste paketist koos esitatud muudatusettepanekutega.
Seniste kohati liigväikeste (just halduskohtumenetluses) riigilõivude suurendamise
kaudu saab piirata ebamõistlikku kohtusse pöördumist ja eriti edasikaevet ning tugevdada
esimest kohtuastet.

Seadusandja võiks kohtunikku nii menetlusviisi (st suuline või kirjalik menetlus)
valikul kui ka menetlustähtaegade juures rohkem usaldada, mitte kõike ette kirjutada.
Iirimaa lihtmenetluse vaimus võiks kaaluda suulist (või virtuaalset) konveiermenetlust
lihtsamates asjades ja piirduda lahendite resolutsioonidega.

Menetlustähtaegade ettekirjutamine nt maksejõuetusmenetlustes on reeglina põhjendamatu.
Kohus suudab ka ise mõista, kui ettevõtte saneerimise kiirusest võib sõltuda tarneahelate
kestmine või olulise tööandja tegevuse jätkamine.

Seadusandlikult oleks vaja selgemalt reguleerida kohtumenetluse avalikkuse põhimõtet.
See hõlmab muu hulgas jõustumata kohtulahendite avalikustamise, toimikutega tutvumise,
andmepiirangute jms-ga seonduvat.

Lepitusmenetlus kohtumenetluse mõistliku alternatiivina ei ole tõhusalt rakendunud.
Kohtueelne menetlus tuleb riigi toel päriselt käima lükata, ja nimelt lepitamisena,
mitte kohtu kopeerimisena. Finantsvaidlused, elamuvaidlused, naabrivaidlused, perevaidlused,
lapsevaidlused – Norra kogemus näitab, et tõhus kohtuväline menetlus võib kohtust
eemal hoida 2/3 potentsiaalsetest tsiviilvaidlustest.

Seadusandja ja täitevvõim on lepitusmenetluse arendamisse ning toetamisse seni pigem
leigelt suhtunud, kuigi just seal võib näha olulist kohtute koormuse vähendamise
vahendit. Vaja oleks selleks aga riiklikku tuge ja süsteemset lähenemist.

Aasta tagasi rääkisin vajadusest teha muudatusi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse
seaduses. Asjatundjate grupp ja Riigikohtu üldkogu on saanud kokku esimese paketi
vähem vaidlusi tekitanud praktilise suunitlusega muudatustest, mis peaks menetlust
kaasajastama ja tõhustama. See oleks iseäranis vajalik enne järjekordse valimistsükli
algust.

Üha süveneva tendentsina viimastel aastatel on riigikohus olnud korduvalt üle ujutatud
kaebustest, mille seos valimistega on kauge ja mille ülikiire lahendamise kohustus
takistab muude asjade lahendamist ning suveperioodil ka töökorralduse ja inimeste
puhkuste planeerimist.

Loetud arv aktiviste ei tohiks saada võimalust sisuliselt monopoliseerida riigi 
kõrgeima kohtu kallist tööprotsessi. Seega tuleb leida hoobasid obstruktsiooniliste
ja kiuslike kaebuste esitamise piiramiseks ja menetluskorra tõhustamiseks. Kaugemas
perspektiivis võiks osa neist suunata halduskohtusse, kui kaebuse lahendamisest 
ei sõltu valimistulemused. Tänan riigikogu põhiseaduskomisjoni, kes on olnud nõus
põhiseaduslikkuse järelevalve tõhustamise ja edendamise temaatikaga tegelema. Asjatundjate
grupp jätkab koostöös riigikohtuga analüüsi keerulisemates küsimustes ja toob ka
need seejärel riigikogu ette.

**IV. Muud murekohad ja ettepanekud seadusandjale**

Murekohtasid on mõistagi palju ja nende lahendamiseks ka seadusandja initsiatiiv
teretulnud. Esimest korda valminud riigikohtu aastaraamatus juhivad kolleegiumid
tähelepanu erinevatele probleemkohtadele ja teevad seadusandjale ettepanekuid. Siinkohal
soovin tähelepanu juhtida vaid olulisemale.

Enne valimisi tuleks üle vaadata valimiste regulatsioon. Riigikohtu üldkogu tõi 
otsuses esile, et VVK koosoleku regulatsioon vajab seadusandja sekkumist, mh koosoleku
avalikkuse piiramise võimaluste ja koosoleku salvestamise või ülekandmise tingimuste
osas.^(57) Kui järgmistel valimistel otsustatakse lubada mobiilseadmega hääletamist,
tuleb tagada, et vajalikud tehnilised ja menetluslikud nõuded oleksid aegsasti paigas.
^(58)

Segadusi on tekitanud kandidaatide elukohaga seostuv ja valimisagitatsioon eraterritooriumil.
^(59) Seadust oleks vaja täpsustada ka kuriteos süüdi mõistetud isiku kandideerimise
vaatepunktist, esmajoones, kas ja millistel tingimustel välistab hääletamisperioodi
ajal jõustunud süüdimõistev otsus isiku registreerimise volikogu liikmeks või lõpetab
tema volitused.^(60)

Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusest on võrsunud teisigi ettepanekuid seadusandjale.
Erinevate toetuste ettenägemisel või muutmisel tuleks rohkem analüüsida võrdse kohtlemise
põhimõtte järgimist. Töötuskindlustuse seadust tuleks muuta osas, milles see võimaldas
määrata väiksema töötuskindlustushüvitise põhjusel, et kindlustatu teenis vanemapuhkuse
ajal tasu, millelt peeti kinni töötuskindlustusmakse.^(61)

Täpsustada võiks KOV-ide poolt eraisikutele planeerimismenetluses kohustuste panemise
ulatust ja korda. Samuti tuleks muuta kalapüügiseaduse sätteid, mis näevad ette 
püügivõimaluse vähendamise põhjusel, et kalapüüginõuete tõsise rikkumise eest on
karistatud kolmandat isikut.^(62)

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi sõnumiks seadusandjale on ennekõike tõhustada järelevalvet
kiirlaenuandjate ja inkassofirmade tegevuse üle inimestele ebaseaduslikult laenude
andmisel ja nende röövellikel tingimustel sissenõudmisel. Loodame abi ka riigikogule
esitatud menetlusmuudatuste paketist.

Üldise murena toodi välja, et seadusi tuleb muuta üksnes nii palju kui hädavajalik
ning et iga seadusemuudatuse väljatöötamiseks, kooskõlastamiseks ja läbirääkimiseks
tuleb võtta vajalik aeg. Kui seadusi muudetakse nii palju ja kiiresti, et õiguse
rakendajad ei jõua järge pidada, pole vahet, kas seadust muudeti või mitte.

Riigikohtu halduskolleegiumi sõnumiks seadusandjale on esiteks palve halduskohtumenetluse
töömahuga toimetulekuks kaasajastada riigilõive. Lisaks tuleb ametiasutusega interneti
iseteeninduskeskkonnas suhtlemisel tagada ka puudustega taotluse esitamise võimalus.

“Pudelikael Tallinna ringkonnakohtus on sundinud riiki rakendama meetmeid riigikaitseliste
objektidega seotud vaidluste kiirendamiseks.”

Kui seadusandja soov on laiendada süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimise võimalusi,
tuleb need seaduses ka selgelt sätestada. Pudelikael Tallinna ringkonnakohtus on
sundinud riiki rakendama meetmeid riigikaitseliste objektidega seotud vaidluste 
kiirendamiseks, mõistliku aja jooksul tuleb aga ära lahendada ka tavakodanike ja
ettevõtjate vaidlused. Igasugune eelisjärjekord lükkab tavalised asjad veelgi kaugemale
tulevikku.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on üldise sõnumina seadusandjale välja toonud, et
uusi või üldiseid õigusmõisteid sisaldavaid karistusnorme tuleb luua targalt ning
läbimõeldult. Normi enda sõnastus, eesmärk ja kujunemislugu peavad tõmbama võimalikult
selge piiri lubamatu (karistatava) ja lubatava (mittekaristatava) käitumise vahele.

Kui seadusandja soovib karistusõiguses võrdsustada sotsiaalmeedia keskkonda avaliku
kohaga, st et karistatav oleks avaliku korra rikkumine ka veebi vahendusel, tuleb
see seaduses sõnaselgelt sätestada.

Riigikogu tähelepanu vajavad menetlustagatised advokaadi kutsesaladuse kaitseks 
nt pealtkuulamisel ja läbiotsimisel. Kaaluda tuleks vahistamise alternatiivide valiku
mitmekesistamist. Ootame samuti juba mõnda aega menetluses oleva menetlusmuudatuste
paketi vastuvõtmist, et kriminaalmenetlus muutus sujuvamaks.

Olen ka varem rääkinud meie karistuspoliitika ebajärjekindlusest ja üksikjuhtumitele
tuginevate läbimõtlematute muudatuste tegemisest. Presidendi armuandmiskomisjoni
liikmena olen tähele pannud aastate vältel ebamõistlikke kääre sarnaste tegude eest
määratud karistuste vahel. Lisaks on häiriv ja õiglustunnet teravalt riivav inimelu
vastu otseselt suunatud tahtlike kuritegude kohatine silmnähtavalt väiksem sanktsioneerimine
võrreldes nn üldohtlike tegude eest määratud ülirangete karistustega (ka väikeses
koguses narkootikumide omamine, ainuüksi relvade kollektsioneerimine).

Karistuspraktika ja normide sanktsioonimäärad vääriks võrdlevat analüüsi ning ülevaatamist.
Tupiktee on poliitiliselt teinekord ahvatlev ülemäärane kriminaliseerimine, eriti
kui tegelikult pole prokuratuuril ja politseil ressurssi kõigega tegeleda ning tuleb
teha valikuid. Loodetavasti ei mööna seadusandja karistuskoosseisu kehtestades, 
et keegi sellega tegelikult tegelema ei hakkagi.

Kuigi on olnud arutamisi õigushariduse parandamiseks, mille juures tänan initsiatiivi
eest ka riigikogu, ei ole jätkuvalt eelnõu õiguse õppekavale riiklike baasnõuete
kehtestamiseks ega integreeritud õigusõppe võimaldamiseks, mille suhtes on valdkonnas
suhteline konsensus. Olen veendunud, et edasi tuleks minna ka ühtse kutseeksamiga,
eriti kui on näha, et seadusandja initsiatiivita asjad liikuda ei taha.

**V. Lõpetuseks**

Mõistan, et valimiste eelne aeg on tihe ja närviline, kuid palun siiski leida aega
vähemasti kohtureformi ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse muudatuste
seaduseks vormimiseks, et kõik ei jääks taas määramatuks ega tehtud suur ettevalmistav
töö asjatuks.

---

^(3) Iirimaal töötab edukalt riigiülene esimese astme kohus, mida juhib üks kohtu
esimees. Piirkondlikes kohtumajades töötab enamasti vaid üks kohtunik. Nende asendamiseks
ja ajutiseks töökoormuse tõusuga toimetulekuks on 54 püsikohtuniku kõrval seal ametis
28 _movable_ (kohtumajata) kohtunikku (asenduskohtunikku), kes riigi kulul saadetakse
eri piirkondadesse appi.

^(36) Nt RKKKm 28.02.2025,[ 1-24-2094/16](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=1-24-2094/16)(
käerauad, kahjustunud kingad); 19.05.2025,[ 1-24-5971/14](https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=1-24-5971/14)(
auto asitõendina äravõtmine); 28.11.2025,[ 1-24-2128/193](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=1-24-2128/193)(
ametist lahkumine, kohtueelse menetluse andmete avaldamine) ja 19.12.2025,[ 1-25-1140/10](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=1-25-1140/10)(
mõistliku menetlusaja ületamine); vt ka viidatud[ 1-22-3155/132](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=1-22-3155/132),
p 79 (ametist lahkumine ja pressikonverents).

^(57) RKÜKo 18.12.2025,[ 5-25-7/29](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=5-25-7%2F29),
p-d 46–47.

[Loe allikast edasi](https://www.err.ee/1610041606/villu-kove-oigusemoistmisest-ja-seaduste-uhetaolisest-kohaldamisest)