# VALEDETEKTOR ⟩ Nõukogude Liidu suur kosmosevale: koer Laika

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/192663
- Published: 2026-05-30T12:05:00+03:00
- Author: RSS

**Maailm uskus aastakümneid Nõukogude Liidu heroilist versiooni esimesest Maa orbiidile
saadetud elusolendist, koer Laikast, kes väidetavalt elas kosmoses mitu päeva. Kuid
2002. aastal selgus karm tõde: tegelikult suri Laika vaid mõni tund pärast starti
kapsli ülekuumenemise tõttu. Lugu paljastab külma sõja aegse kosmoseralli julma 
ja propagandistliku palge.**

Kremli vale parandati alles 45 aastat pärast ajaloolist lendu. 2002. aasta oktoobris
esines Vene teadlane Dmitri Malašenkov Houstonis toimunud Maailma Kosmosekongressil
ettekandega, mis kummutas ühe kosmoseajastu alguse tuntuima loo. Tema esitletud 
andmed näitasid, et 1957. aasta novembris kosmoselaeva Sputnik 2 pardal orbiidile
lennutatud koer Laika ei elanud kosmoses nädalaid, nagu Nõukogude allikad olid maailmale
pikalt luuletanud. Koer Laika suri tegelikult juba mõne tunni jooksul pärast starti
kapsli ülekuumenemise tõttu.

## **Tagasipöördumiseta missioon**

Missiooni põhiskeem polnud kunagi saladus. Sputnik 2 startis 3. novembril 1957, 
olles teine tehiskaaslane ja esimene kosmoselaev, mis viis elusolendi Maa orbiidile.
Muutus aga narratiiv sellest, kui kiiresti ja mis asjaoludel see loom suri.

Laika oli Moskva tänavatelt püütud umbes viiekilone segavereline hulkuv koer. Nõukogude
teadlased eelistasid hulkuvaid koeri, sest arvati, et loom, kes on juba üle elanud
karmi Moskva talve, talub raskeid tingimusi paremini kui tõukoer. Teda treeniti 
mitu nädalat ja hoiti järjest väiksemates puurides, et valmistada teda ette kitsa
kapsli tingimusteks.

![Laika aastal 1957.](
==)

Laika aastal 1957. Foto: Wikimedia

Laika oli umbes kaheaastane väike segavereline emane koer, kes kaalus ligikaudu 
6 kilogrammi. Ta oli üks paljudest hulkuvatest koertest, kelle Nõukogude Liidu kosmoseprogramm
Moskva tänavatelt päästis ja kosmoselennuks välja valis.

Emaseid koeri eelistati, sest teadlaste arvates sobisid nad anatoomiliselt paremini
väga kitsastes tingimustes viibimiseks.

Kosmoselennuks valmistudes läbis Laika spetsiaalse väljaõppe:

 * ta harjus elama järjest väiksemates ruumides, et valmistuda satelliidi kitsaks
   kabiiniks;
 * teda keerutati tsentrifuugis (seade, mis tekitab tugevat kiirendust ja jäljendab
   kosmoselennu koormusi), et ta harjuks gravitatsioonimuutustega;
 * ta õppis sööma tarretiselaadset toitu, mida oli kaaluta olekus lihtsam serveerida.

Selgub ka, et kosmoselaeva ei olnud plaaniski tagasi tuua. Tehnoloogiat, mis oleks
võimaldanud kapsli turvaliselt läbi atmosfääri Maale tuua, polnud veel välja töötatud.
Sputnik 2-l puudus kuumakilp ja kontrollitud laskumise süsteem. Seega oli Laika 
surm kindel juba enne starti. Missiooni eesmärk oli kitsam: testida, kas imetaja
suudab üle elada stardi ja esimesed tunnid kaaluta olekus.

## **Poliitika dikteeris ajakava**

Missiooni ajakava ei määranud mitte tehniline valmisolek, vaid poliitikud. Pärast
seda, kui Sputnik 1 1957. aasta oktoobris edukalt orbiidile jõudis, nõudis Nõukogude
Liidu juht Nikita Hruštšov, et teine satelliit lennutataks orbiidile 7. novembriks,
Oktoobrirevolutsiooni 40. aastapäevaks. Kuigi võimekam satelliit oli juba ehitamisel,
poleks see detsembriks valmis saanud. Seetõttu pandi Sputnik 2 kiirustades kokku,
et tähtajast kinni pidada, ning selle elutagamis- ja soojusregulatsioonisüsteemid
ehitati pingelise ajagraafiku järgi.

![Aastaid näitas Nõukogude propagandamasin maailmal uskuda, et Laika elas orbiidil
ligi nädala.](
==)

Aastaid näitas Nõukogude propagandamasin maailmal uskuda, et Laika elas orbiidil
ligi nädala. Foto: olectivul Dumitrana/Wikimedia

## **Mida telemeetria tegelikult näitas**

 2002. aasta paljastus tugines kosmoselaeva lennu ajal edastatud telemeetria andmetele.
       Nende kohaselt oli Laika seisund stardi alguses rahuldav. Tema hingamist ja 
       südamelööke registreeriti esimeste kolme tiiru ajal, kuigi start oli kehale 
       ilmselgelt tohutu stress. Elektroodidega mõõdetud pulss oli stardi ajal kolmekordistunud
       ja stabiliseerus orbiidile jõudes vaid osaliselt.

Probleemiks sai aga temperatuur. Kabiini temperatuur pidi püsima 15 ja 30 Celsiuse
kraadi vahel, kuid juba kolmanda orbitaallennu ajal tõusis see üle 40 kraadi, ühel
hetkel isegi 43-ni. Umbes 5–7 tundi pärast starti, neljanda orbiiditiiru paiku, 
lakkasid tema elutegevust jälgivad andurid signaale edastamast. Tõenäoliseks põhjuseks
oli kosmoselaeva soojusregulatsiooni süsteemi rike, mida võis süvendada asjaolu,
et kanderaketi viimane aste jäi satelliidi külge ning satelliit veetis oma orbiidil
ebatavaliselt kaua aega otsese päikesevalguse käes.

## **Miks tõde varjati?**

Kuigi telemeetria andmed olid Nõukogude teadlastele kohe kättesaadavad, oli otsus
jätta avalikkusele teistsugune mulje ilmselgelt poliitiline. Aastaid lasi Nõukogude
ajakirjandus maailmal uskuda, et Laika elas orbiidil ligi nädala. Mõned versioonid
väitsid, et ta suri hapnikupuudusesse kuuendal päeval, teised aga, et ta pandi enne
õhu lõppemist valutult magama mürgitatud toiduga. Tunnistada, et termoregulatsioonisüsteem
vedas alt juba esimestel tundidel, oleks olnud suur mainekahju, eriti kuna start
oli ajastatud ja laialdaselt reklaamitud revolutsiooni aastapäeva tähistamiseks.

Ajaloo parandamiseks kulus 45 aastat. Tõde ei tulnud päevavalgele lekke ega uurimise
tulemusena, vaid tänu missioonil töötanud teadlasele, kes rääkis sellest konverentsil
pikki aastaid pärast seda, kui algse vaikimise poliitilised põhjused olid hääbunud.
Mõned asjaosalised olid juba varem tunnistanud ebamugavust sellest teemast kõneledes.
1998. aastal, enne täielikku avalikustamist, ütles Sputnikute perioodil Nõukogude
kosmoseprogrammis töötanud Oleg Gazenko lennu kohta: «Mida rohkem aega möödub, seda
rohkem ma seda kahetsen.»

Laika koht kosmoseajaloo esimese orbiidile jõudnud koerana on kindel. Tema loo pikaajaline
huvi on aga kitsam ja ebamugavam. See dokumenteerib, kui kaugele võivad teineteisest
triivida teaduslikud andmed ja avalik propaganda ning kui kaua võib üks vale püsida,
kui mängus on riiklik uhkus.

Allikas: [spacedaily.com](https://spacedaily.com/t-when-the-soviet-union-sent-the-dog-laika-into-orbit-in-1957-the-public-was-told-she-had-survived-for-days-but-decades-later-it-emerged-that-she-had-actually-died-within-hours-after-sputnik/)

[Loe allikat](https://pmo.ee/8480474)
