# Soojenev Põhjameri soosib üha enam väiksemaid kalu

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/192423
- Published: 2026-05-29T10:01:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Põhjamere liikide koosseis nihkub aeglaselt väiksemate kalade suunas, näitab Tartu
Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlaste [uuring](https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/gcb.70862).

Põhjameri on üks maailma kiiremini soojenevaid mereökosüsteeme. Kõrgemad temperatuurid
ja ulatuslik kalapüügisurve sunnivad aga külmemate vetega kohanenud kalu liikuma
põhja poole või sügavamatesse vetesse. Hiljuti avaldatud uuring näitas, et Põhjamere
piirkonnas suurte ja liikuvate kalade säilitamiseks läheb vaja varajasi kaitsemeetmeid.

Saksa teadlased on viimasel 32 aastal kogunud andmeid Doggeri madalikult Põhjamere
keskosas. Nüüd kasutasid Tartu Ülikooli teadlased koos kolleegidega neid andmeid,
et uurida, kuidas on muutunud seal leiduvate selgrootute ja kalade koosseis. Samuti
hindasid nad võimalikke tulevikusuundumusi.

Töörühm analüüsis 101 liiki ja leidis, et 72 protsenti liikidest reageeris keskkonnale
viibega. See tähendab, et kuigi keskkonnatingimused olid juba muutunud, ei regaeerinud
liigid sellele kohe.

Suurekehalised ja liikuvamad liigid olid sagedamini väljasuremisvõlas ehk olukorras,
kus need jäid veel ebasoodsaks kujunenud keskkonnas püsima. Samal ajal näitasid 
väiksemad ja vähem liikuvad liigid sisserändekrediiti. See tähendab, et kohalikud
tingimused sobivad neile, kuid nad pole veel piirkonda kolinud.

Näiteks püsivad Põhjameres mitmed ökoloogiliselt ja kaubanduslikult olulised kalad,
nagu Atlandi tursk (_Gadus morhua_), ruuge pääsukukk (_Chelidonichthys lucerna_),
hallmerikukk (_Eutrigla gurnardus_) ja merlang (_Merlangius merlangus_). Samas muutub
mere soojenedes elukeskkond neile liikidele üha sobimatumaks.

Tartu Ülikooli makroökoloogia teadur Diego Pires Ferraz da Trindade sõnul ei leitud
uuringus liikide arvu netokadu ja see loob illusiooni stabiilsusest. Ometi põhjustavad
üleilmsed muutused Põhjameres aeglast, kuid järjepidevat nihet soojematele vetele
kohanenud väiksemate liikide kasuks.

Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessori Randel Kreitsbergi sõnul on siiski
veel võimalus tegutseda. “Leidsime, et soojemates piirkondades kohalikult kadunud
liigid sobivad endiselt kohalikele tingimustele ja võivad potentsiaalselt oma endised
elupaigad uuesti asustada, kui optimaalsed tingimused taas täidetud on,” sõnas ta.

Kreitsbergi sõnul on looduskaitse seisukohalt äärmiselt oluline mõista bioloogilise
mitmekesisuse viiteajaga reageerimist üleilmsetele muutustele. “Need viibega reaktsioonid
ja võimalikud koosseisu muutused võivad nõrgendada toiduahelat ja mõjutada ökosüsteemide
vastupidavust. Sisserändamiskrediidi märke näitavate liikide kindlakstegemine võib
aidata ette näha bioloogilise mitmekesisuse tulevasi arengusuundi ja anda teavet
looduskaitse planeerimiseks.”

Uuring avaldati ajakirjas [Global Change Biology](https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/gcb.70862).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610041333/soojenev-pohjameri-soosib-uha-enam-vaiksemaid-kalu)

![]()