# Kliimamuutused võivad tuua Põhja-Euroopasse senisest suuremad raheterad

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/192419
- Published: 2026-05-29T11:17:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Soojenev kliima ei pruugi rahetorme harvemaks muuta. Värske uuringu järgi suureneb
hiidrahe risk eelkõige Põhja-Euroopas ja teistel ekvaatorist kaugematel aladel, 
kus tugevamad tormid ja niiskem õhk loovad tingimused senisest suuremate raheterade
tekkeks.

[Uus teadustöö](https://www.nature.com/articles/s41586-026-10543-2) näitab, et Põhja-
Euroopa ja Eesti laiuskraadidel võivad äärmuslikud ilmastikuolud võtta tulevikus
märksa karmimaid vorme.

Aprilli lõpus tabas Ameerika Ühendriikides asuvat Missouri osariigi linna Springfieldi
äge torm. Pilvedest sadas alla pesapalli ja isegi greibi suurusi jäätükke. Hiiglaslik
rahe purustas hulgaliselt autosid, lõhkus piirkonna majapidamisi ning vigastas nii
inimesi kui ka loomi.

Sarnased sündmused jõuavad uudistesse korduvalt. Tundub loogiline oletada, et temperatuuri
tõustes peaks taevast langev jää kiiremini sulama. Ajakirjas[ Nature](https://www.nature.com/articles/s41586-026-10543-2)
ilmunud uurimus lükkab aga taolise eelduse ümber, näidates tormide ohtlikumaks muutumist
mitmel pool maailmas.

Rahe tekkemehhanism toetub tugevatele õhuvooludele ja niiskusele. Raheterad hakkavad
sündima olukorras, kus tugevad tormituuled tõstavad veeauru kõrgele atmosfääri jahedatesse
pilvekihtidesse. Külmas keskkonnas jäätuvad veepiisad ümber õhus hõljuvate tahkete
osakeste, moodustades jäised tuumad. Seejärel koguvad need enda ümber uusi jääkihte,
paisudes seni kuni mass muutub tuultele kandmiseks liiga raskeks.

Temperatuuri tõus muudab märkimisväärselt atmosfääri vee sidumisvõimet. Soojem õhk
suudab endas hoida rohkem veeauru, pakkudes tormipilvedes tekkivatele jäätükkidele
täiendavat kasvumaterjali. Seetõttu saavad raheterad paisuda suuremaks ja raskemaks.

Samaaegselt tekib aga atmosfääris teine, esimesele vastanduv ilmastikunähtus. Kliima
soojenemise käigus muutub maapinna lähedal asuv sooja õhu vöönd paksemaks. Maapinnale
kukkuvad jäätükid peavad läbima sügavama sooja kihi, mis hakkab langevat jääd hoogsalt
sulatama.

Suured raheterad sulavad samuti, kuid need suudavad siiski jõuda maapinnale arvestatava
suurusega jäätükkidena.

Teadlaste sõnul pääsevad suurema rahe tekitatud kahjustustest piirkonnad, kus sajab
pigem peenikest jääd. Väiksemaid raheterasid mõjutab soojenemine rohkem. Need võivad
täielikult sulada ja muutuda vihmapiiskadeks.

Ohu kasv ei jaotu planeedil kaugeltki ühtlaselt. Teadlased leidsid, et troopilistes
ja lähistroopilistes piirkondades võib rahest tingitud kahju tulevikus hoopis kahaneda.
Ekvaatorist kaugemal asuvad alad, kuhu kuuluvad ka paljud põhjapoolkera riigid, 
saavad aga tõenäoliselt rängemaid lööke.

Soodne pinnas hiidrahe tekkeks luuakse kõrgematel laiustel eelkõige temperatuurimuutuste
kiiruse tõttu. Kliimamudelite kohaselt tõuseb soojus sajandi lõpuks seal keskmisest
teravamalt. Lisanduv soojusenergia tugevdab tormipilvedes esinevaid tõusuvoolusid.
Jõulisem tuul suudab hoida õhus raskemaid jäätükke, andes neile piisavalt aega paisuda.

Pekingi Ülikooli meeskonna järeldused tuginevad mahukatele arvutisimulatsioonidele.
Uurijad ehitasid mudeli, mis hindab raheterade kasvu vastavalt temperatuurile, niiskusele
ja tuule tugevusele. Arvutusi testiti 2014.–2021. aastal aset leidnud 14 000 reaalse
rahetormi andmetega, et näha nende käitumist tuleviku kliimatingimustes.

Hiina teadlased peavad oma tööd tähtsaks teetähiseks atmosfäärinähtuste laiemal 
kaardistamisel. See on esimene uuring, mis annab raheohtudele kogu maailmas kvantitatiivse
hinnangu.

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610041468/kliimamuutused-voivad-tuua-pohja-euroopasse-senisest-suuremad-raheterad)

![]()