# Koera terav nina avastab juuremädaniku

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/191756
- Published: 2026-05-20T12:14:00+03:00
- Author: RSS

Sihipäraselt treenitud [koerad suudavad](https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/02827581.2025.2531999)
metsas lõhna järgi tuvastada juurepessuga nakatunud mände. Juuri mädandavate seente
avastamiseks on tähtis koera ja koerajuhi koostöö.

Puudel juure- ja tüvemädanikku tekitavad juurepessu liigid levivad põhjapoolkera
metsades, kahjustades nii kuuski, mände kui ka teisi puuliike. Metsas võib aga olla
sageli keeruline haiguskollet ära tunda, kuna juurepessuga nakatunud kuused võivad
paista väliselt täiesti terved. Kaugemale arenenud haiguse korral võivad kuuskedele
tekkida ka välised sümptomid, näiteks pidurdub nende kasv ja tüvel näeb vaigujooksu.
Sellised sümptomid saavad tekkida puudele aga ka muude probleemide tagajärjel, kirjutab
Eesti Maaülikooli metsakasvatuse kaasprofessor Jürgen Aosaar. 

Sarnaselt kuuskedele võivad täiskasvanud männid näida väliselt igati heas seisundis,
vaatamata sellele, et juurepess juba osaliselt juurestikus toimetab. Noored männid
aga on juurepessu suhtes väga õrnad ning võivad nakkuse korral hukkuda juba ühe 
aastaga.

Kliimamuutus soosib juurepessu levikut üha kaugemale põhjapoole. Seega oleks paremate
metsamajanduslike otsuste langetamiseks ja metsa tervise eest hoolitsemiseks vaja
leida kiire ja tõhus viis, kuidas puudel juurepessu nakkust tuvastada. Soome metsateadlased
püüdsid probleemi lahendada koerte abil. Selleks treenisid nad erinevatesse tõugudesse
kuuluvaid koeri juurepessu lõhna järgi ära tundma.

Soome Loodusressursside Instituudi (LUKE) vanemteaduri Juha Kaitera esiautorluses
ilmunud uuring näitas, et koerad võivad olla tublid abimehed, kuna nad suudavad 
leida metsas juurepessu nakkusega mände küllalt suure täpsusega.

![]()

Juurepess võib toimetada ka väliselt tervetes puudes. Koerte abil saab nakkust varakult
avastada. Autor/allikas: Jürgen Aosaar

Teadlased tegid katseid nii vanemaealises kui ka noores männikus. Enne metsa minekut
panid nad koerte võimed proovile ka laboris, kus ilmnesid koerte lõhnade eristamise
võime täpsuses küllalt suured erinevused. Tõenäoliselt oli selle taga koerte erinev
treenituse tase. Laboris tehtud koerte testi põhjal tuli ka välja, et kahel juurepessu
liigil – kuuse-juurepessul ja männi-juurepessul – on ilmselt üsna erinev lõhnabukett.

Koerte suurepärane haistmismeel on üldiselt teada-tuntud. Tänu sellele saab koeri
õpetada ära tundma väga erinevaid lõhnu, alates narkootikumidest kuni trühvlite 
ja haruldaste seenteni ning samuti inimeste, loomade ja taimede haigusteni. Metsapuude
haiguste leidmiseks on kasutatud koeri seni vähe ja nende potentsiaal on alakasutatud.
Kui juurepessu varajase nakkuse avastamist koerte abil parandada, võimaldaks see
tõrjemeetmeid õigeaegsemalt rakendada. See aitaks tõkestada ka seene laialdasemat
levikut.

Katses osalesid erinevat tõugu koerad, nagu näiteks kuldne retriiver, kokkerspanjel,
borderkolli ja teised. Enne kui koerad metsa seeni otsima saadeti, läbisid nii koerad
kui ka nende juhid aastase koolituse. Koerte ettevalmistus oli põhjalik, neile õpetati
haistmise teel eristama juurepessu mitmetes kombinatsioonides – erinevatel kasvupindadel
ja teiste seente juuresolekul. Looduses võib olla õigeid lõhnu keerukas eristada,
kuna lõhn võib aja jooksul muutuda seente vananemise, kõrvaliste lõhnade koostoime
ja keskkonnategurite tõttu.

Teave seene esinemise ulatuse ja asukoha kohta metsas on omaniku jaoks väga väärtuslik.
Seda eriti juhul, kui metsa soovitakse majandada püsimetsana, kus peamine liik on
kuusk. Juurepess levib puult puule juurte kaudu, laiendades nii oma kollet. Seetõttu
võib pessunakkuse tuvastamine koerte abil aidata metsaomanikel valida sobilikud 
majandamispraktikad juba enne, kui nad püsimetsamajandamisega seotud otsuseid teevad.

Lageraielangil saab mädanikuga kändude paiknemist määrata harvesteri töö käigus 
kogutud andmete põhjal. Samas võib olla pessu kännult palja silmaga keerukas määrata
ning nii võiks siingi olla abi terava ninaga koertest. Kogutud info võimaldaks uut
metsapõlve rajades istutada mädanikuga kändude ümber juurepessule vastupidavaid 
puuliike.

Artikkel ilmus [ajakirjas Scandinavian Journal of Forest Research](https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/02827581.2025.2531999).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610029036/koera-terav-nina-avastab-juuremadaniku)

![]()