# SELGE PILT – TEADUSMINUTID ⟩ Kumb oli enne, kas muna või kana

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/191694
- Published: 2026-05-27T10:43:49+03:00
- Author: RSS

![Kindlasti oli muna Maal olemas enne kui kodukana. Õigem oleks öelda: munade tekitamise
võime oli olemas ilmselt ammu enne lindude tekkimist Maale.](data:image/gif;base64,
R0lGODlhAQABAIAAAAAAAP///ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

Loe kokkuvõtet

Kuku raadio saates «Teadusminutid – SELGE PILT» alustab uut teadusrubriiki saatejuht
Indrek Vaheoja, toimetaja on Indrek Ojamets ning stuudios on vastajaks Marek Strandberg.

Vaheoja ütleb, et kord nädalas hakatakse selgitama olulisi teadusküsimusi, mis on
kas ära unustatud või millest koolis ei räägitudki. Esimese küsimusena tõstatatakse
klassikaline mõistatus: kumb oli enne, kas muna või kana?

Marek Strandberg vastab, et lühike vastus on lihtne ja üldmõttes vale, kui rääkida
kodukanast (_Gallus gallus domesticus_): munad olid olemas ammu enne kodukana teket.
Küsimusele, kas kuskil võis olla «iidne kodukana muna», vastab ta, et ei ole olemas
mingit esimest kodukanamuna, vaid üldiselt on munevad organismid eksisteerinud palju
varem kui kanad.

Munemine ise ei ole evolutsioonis midagi uut. Rääkides retoorilise küsimuse tegelikust
taustast – kas uus organism saab olla olemas alles pärast muna – selgitab Strandberg,
et pigem vastupidi: uus organism eelneb munale. Ta kirjeldab, et looduses on olnud
ja on tänaseni olemas väga erinevaid mune ja munemisviise ning üldse paljunemisviise.

Kui minna juurte juurde, siis on säilinud vähemalt poolteist miljardit aastat vanad
organismid, näiteks vetikad, kellel esineb selline paljunemine, kus mõlemad partnerid
annavad ühesuguse raku, mida saab nimetada tinglikult munemiseks, millest tekib 
uus organism.

Saatejuht täpsustab, et mikrotasandil paistabki nagu muna (või munataoline rakk)
oleks enne.

Strandberg ütleb, et «munemisvõime» oli enne ja midagi, mis meenutab väga algelist
muna, eksisteeris tõenäoliselt ammu, mida tõendab sarnaste organismide püsimine 
tänapäevani.

Küsimusele, millal tekkis esimene «päris» kahe sugupoole järglane – kus ühelt poolt
tuli munarakk ja teiselt seemnerakk ning muna kujunes organismi sees – vastab Strandberg,
et selliste protsesside ja nähtuste kivistisi me tõenäoliselt ei leia.

Ta rõhutab, et suguline paljunemine pole ainus viis: looduses esineb ka mittesugulist
paljunemist, loomad võivad poolduda, punguda või kasvada fragmentidest.

[Loe allikat](https://pmo.ee/8478796)