# Ilmus Eesti imetajate levikuatlas, mis koondab andmed loomade levikust viimase 45 aasta jooksul

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/191687
- Published: 2026-05-27T11:10:47+03:00
- Author: RSS

* Viimase 25 aasta jooksul on Eestis tuvastatud neli uut imetajaliiki.
 * Märgatavalt on laienenud karu, ilvese, saarma ja kopra levik.
 * Euroopa naarits on Mandri-Eestist kadunud.

**Uuendatud Eesti imetajate levikuatlas on valmimas ja annab ajakohase ülevaate 
kõigi Eesti looduses vabalt elavate imetajaliikide levikust. ****Atlase kaardilugu****
põhineb erinevatesse andmebaasidesse salvestatud vaatlusandmetel, mis on jagatud
kahte perioodi: 1980–1999 ja 2000–2025.**

Atlas võimaldab võrrelda liikide levikut erinevatel ajaperioodidel ning paremini
mõista, kuidas kliimamuutused, maakasutus ja elupaikade muutused mõjutavad meie 
loodust.

Viimase veerandsajandi jooksul on Eesti maastikud ja maakasutus oluliselt muutunud.
Põllumajandusmaade kasutuse vähenemine, metsade struktuuri muutused, valglinnastumine
ning taristu ja taastuvenergia arendused on mõjutanud paljude liikide elupaiku ja
levikut. Muutunud on ka looduskasutuse ja -kaitse reeglid, sealhulgas on loodud 
uusi kaitstavaid alasid ning planeeritud rohevõrgustik. Mõne liigi jaoks on need
muutused loonud uusi võimalusi, samas kui teiste elupaigad on vähenenud või killustunud.

Viimase 25 aasta jooksul on Eestis tuvastatud neli uut imetajaliiki. 2013. aastal
registreeriti Eestis esmakordselt šaakal (_Canis aureus_), 2014. aastal kinnitati
varasemate säilikute analüüsi põhjal väike-vesimuti (_Neomys milleri_) esinemine,
2019. aastal leiti metslemming (_Myopus schisticolor_) ning 2025. aastal nahkhiirlaste
sugukonda kuuluv euroopa laikõrv (_Barbastella barbastellus_).

![Euroopa naarits on puuoksa alt välja pugenud.](
ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

Võrreldes perioodiga 1980–1999 on märgatavalt laienenud karu, ilvese, saarma ja 
kopra levik. Neid liike võib tänapäeval kohata nii Mandri-Eestis kui ka suurematel
saartel. Samuti on Mandri-Eestis oma levilat oluliselt laiendanud punahirv ja kivinugis.
Seevastu puuduvad käesoleval sajandil andmed euroopa naaritsa vaatlustest Mandri-
Eestis. Samas, tänu ligi 40 aastat kestnud tehistingimustes paljundamisele ja loodusesse
asustamisele, on Hiiumaal kujunenud looduses sigiv naaritsa asurkond ning liigi 
taasasustamine jätkub Saaremaal.

Märkimisväärsed muutused on toimunud ka lendorava ja ondatra levikus. Kui sajandi
alguses võis lendoravat kohata ka veel Rapla- ja Pärnumaal, siis praegu on liik 
säilinud vaid Virumaal Alutaguse piirkonnas. Ondatra oli eelmise sajandi lõpus Mandri-
Eestis laialt levinud, kuid 2000. aastate alguseks oli liik Eestis ja laiemalt Baltikumis
praktiliselt hävinud. Viimastel aastatel on ondatra taasasustanud Narva jõe ja Emajõega
seotud veekogusid.

Mitme liigi puhul ei võimalda olemasolevad vaatlusandmed veel teha kindlaid järeldusi
leviku muutuste kohta. Täiendavaid andmeid on vaja näiteks tuhkru ja nirgi leviku
hindamiseks saartel ning kärbi leviku täpsustamiseks Mandri-Eestis. Samuti vajab
täpsustamist mõlema Eestis esineva siililiigi – hariliku siili ja kaelussiili – 
levik.

![Eestis elab kaks liiki siile: hariliku siili (vasakul) nägu on heleda karvaga 
ja koonust silmadeni jookseb tume triip, kaelussiili nägu on ühtlasel hall.](data:
image/gif;base64,R0lGODlhAQABAIAAAAAAAP///ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

Nii nagu täienevad teadmised erinevate liikide levikust, ajakohastuvad ka atlase
kaardid. Seetõttu ootame loodushuvilisi osalema loodusvaatluste kogumises ning liituma
vabatahtlike loodusvaatluste projektidega. Uuri lähemalt Loodusveebist.

Eesti imetajate levikuatlase andmestikku koondab Keskkonnaagentuur koostöös Eesti
Terioloogia Seltsiga ning see on oluliseks allikaks nii liikide ohustatuse hindamisel
Punase nimestiku koostamisel kui ka direktiivide aruannete koostamisel.

[Loe allikat](https://pmo.ee/8478823)