# ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: õpetlik ajalugu. Kolmandik Petseri linnast põles puuduva viinaraha tõttu maha

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/191553
- Published: 2026-05-26T19:19:54+03:00
- Author: RSS

![Tules hävinud Petseri 1939. aasta mai lõpul](
ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

1939. aasta maikuu lõpul põles maha suur osa toona Eestile kuulunud Petseri linnast,
meenutab Juku-Kalle Raid. 87 aastat tagasi 24. mail puhkenud tulekahjus hävis kolmandik
Petserist, hukkus 3 ning kodutuks jäi 2000 inimest (Petseris elas toona 4500 Eesti
kodanikku). See oli XX sajandi rahuaja suurim tulekahju Eestis.

Arhiivid ja toonane ajakirjandus annavad toimunust üsna täpse pildi. Nimelt oli 
öisest viinavõtust hommikuni purjus olnud seto noormees **Aleksander ****Terešihhin**
võtnud pähe, et peaks edasi napsitama, ning asus emalt selleks otstarbeks viinaraha
nuiama.

![Tulekahju Petseris 1939.](
==)

Postimees kirjutab, kuidas ema olla vihaseks saanud ning keeldunud pojale napsitamiseks
vajalikku ekvivalenti edastamast, mille peale vihastas omakorda poeg ning otsustas,
et paslik oleks tuli otsa panna hoovipealsele kuurile. Mitte protesti märgiks, vaid
seetõttu, et kuur oli kindlustatud 150 krooniga ning ta plaanis kindlustuselt hävinud
kuuri eest raha saada.

1939. aastal oli Eestis töölise või ametniku keskmine kuupalk ligikaudu 70–100 krooni
kuus, sõltuvalt ametist ja sektorist. Lihttöölised teenisid sageli vähem (u 40–60
kr), kõrgemad ametnikud ja spetsialistid rohkem. Aga majandusloolased kirjutavad,
et 80-90 krooni kanti see jäi.

Postimees kirjutas järgmisel päeval pärast tulekahju, et kell 12 päeval põles Poska
tänav 37 hoovil asunud kuur juba heleda leegiga. Paraku mängisid janusele noormehele
ja lisaks ka paljudele asjasse üldse mitte puutuvatele elanikele vingerpussi palav
ilm ning tugev tuul, mis tule kohe edasi viis. Enamik Petseri ehitistest olid puidust
ja isegi kivimajadel pilpakatused, nii et pikemat aega püsinud kuivuse tõttu muutus
kogu linn üheks suureks põrgutulemereks.

![Tulekahju Petseris 1939.](
==)

Postimees mainib: «Tules sai surma 2 inimest, haiglas rawimisel 8 isikut, ambulatoorset
rawi anti 55 inimesele. Tules hukkus loomi ja suurel hulgal wallaswara.»

Hukkunute arv tõusis siiski kolmeni.

Ning edasi kirjeldatakse toimunut Postimehes alljärgnevalt: «See ulatuselt paisus
suurimaks Eesti iseseiswuse-aastate jooksul. Ümmarguselt 4 tunni jooksul häwis tules
212 elumaja Petseri linnas ning 22 majapidamist wäljaspool linna Piire Petseri wallas.
Peale elamute häwitas tuli rohkesti wallaswarasid ning leekidesse põles sisse 2 
inimest. Raskemaid tulehaawu said kokku 8 inimest, kes wiibiwad rawimisel Petseri
haiglas, ning ambulatoorset abi anti 55 isikule. Tule kustutamisest wõttis osa 16
tuletõrjeüksust kogu Lõuna-Eestist ümmarguselt 1666 mehega.»

Arhiivides märgitakse: tuleroaks läksid Petseri kesklinnas Petseri linnavalitsuse
hoone, vallavalitsuse hoone, tuletõrje pritsihoone, Petseri Majaomanikkude Ühispank,
Petserimaa Kaubanduse Ühispank, restoran Must Kass, suur Palladiumi kinohoone ja
Alfred Meomutteli apteek.

![Tuleroaks langenud kõrts Must Kass.](
ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

Lisaks olid tules hotell, trükikoda, kõrts Kalev, mitu suurt kauplust, linna tapamaja
ja riigi viinaladu. Koos linakontoriga sai tuleroaks 160 000 krooni väärtuses lina.
Tuli jõudis ka linnalähedastesse küladesse, kus hävis 28 talumajapidamist.

Muide – napsuhimuline tulekahju algataja Terešihhin pandi vangi, aga peagi alanud
Nõukogude okupatsioon «vabastas» viinaraha pärast kolmandiku Petserist maha põletanud
mehe kui kodanluse ikke all vaevleva ohvri.

[Loe allikat](https://pmo.ee/8478375)