# Kliimamuutused vähendavad järvede võimet lämmastikku eraldada

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/191516
- Published: 2026-05-26T15:41:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Šveitsi teadlaste uuringu kohaselt väheneb kliimamuutuste tõttu järvede ökosüsteeme
puhastav toime, mille tagajärjel ei eralda siseveekogud veest liigset lämmastikku.

Järvedel on ülemaailmses lämmastikuringes oluline roll. Veekogudes elutsevad mikroorganismid
muudavad lämmastikuühendid, näiteks nitraadi või ammoniaagi, lämmastikgaasiks, mis
eraldub atmosfääri. Seda protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks ning ligi 20
protsenti siseveekogude looduslikust lämmastiku eraldumisest toimub just sellisel
viisil. Baseli Ülikooli teadlaste juhitud uuest uuringust aga selgub, et see puhastusvõime
on kliimamuutuste suhtes väga tundlik, vahendab [EurekAlert!](https://www.eurekalert.org/news-releases/1129287).

Uurimistööks koguti proove Šveitsis Luzerni järvepiirkonnas asuvast Baldeggi järvest.
See 5,3 ruutkilomeetri suurune veekogu on tüüpiline näide parasvöötme järvest, kus
vesi seguneb täielikult ühe aasta jooksul.

Uurijad tõestasid, et denitrifikatsiooni aktiivsus ongi tihedalt seotud just hooajalise
vee segunemisega. Näiteks talvel segunevad täielikult Baldeggi järve soe hapnikurikas
pinnavesi, siirdekiht ning külm hapnikuvaene süvavesi.

Selles faasis on denitrifikatsioon ligi 50 protsenti aktiivsem kui suvise kihistumise
ajal ning siin peitubki kliimamuutusega seotud oht. Uuringu kaasautori Cameron Callbecki
sõnul sõltub järvede lämmastiku eraldamise võime tugevalt aastaaegadest, mille rütmi
aga kliimamuutused muudavad.

Temperatuuri soojenemise korral võib talvine segunemisfaas lüheneda umbes 27 päeva
võrra. Selle tulemusena väheneks ka veest eraldatava lämmastiku hulk. Keskkonnateadlase
sõnul ei ole aga veel selge, miks toimub denitrifikatsioon just talvisel ajal.

Järved täidavad ülemaailmses lämmastikuringes kriitilist rolli, sest kui siseveekogud
lämmastikku ei eralda, voolab see jõgede kaudu ookeani. Sellel võivad aga olla tõsised
tagajärjed ranniku ökosüsteemidele, näiteks vetikate vohamise või nn surnud tsoonide
tekkimise näol. Uuringu kaasautori dr Moritz Lehmanni sõnul näitavad tulemused, 
et isegi suhteliselt väikesed nihked järvede hooajalises segunemise rütmis võivad
mõjutada lämmastikuringet nii ühe järve tasandil kui ka ülemaailmses mastaabis.

**Setteproovid ja järve mudel**

Denitrifikatsiooni mõõtmiseks kasutati kahte meetodit. Esmalt lisati setteproovidesse
haruldast isotoopi sisaldavaid lämmastikumolekule. Isotoop ja spetsiaalsed mõõtmistehnikad
võimaldasid kindlaks teha, kui suur osa märgistatud lämmastikust muudeti lämmastikgaasiks.
See näitaja peegeldaski denitrifikatsiooni aktiivsust.

Teiseks loodi tervet Baldeggi järve hõlmav mudel, et hinnata eraldatava lämmastiku
koguhulka. Callbeck märkis, et mudeli tulemused langesid vaatlusandmetega kokku.
See võimaldas teha omakorda usaldusväärseid prognoose järve lämmastikueralduse kohta
ja kinnitas, et talv on tõepoolest denitrifikatsiooni intensiivsem periood.

Setetes avastati ka omalaadne mikroobide koostöö. Teatud bakterid lagundavad kitiini
ehk zooplanktoni kestadest ja surnud vetikatest pärinevat vastupidavat molekuli,
mis ladestub järve põhja. Selle lagunemise käigus tekivad ühendid, mis on teistele
mikroorganismidele energiaallikaks. Need omakorda käivitavad denitrifikatsiooni,
muutes nitraadi lämmastikgaasiks. Kitiini lagundamine on seega kütuseks protsessile,
mille abil eraldatakse veest liigne lämmastik.

Järgmise sammuna plaanitakse uurida, kas vaadeldud protsessid mõjutavad ka kliimat
kahjustava dilämmastikoksiidi ehk naerugaasi teket.

Teadlaste avastuste kohta saab lugeda lähemalt teadusajakirjas [Nature Microbiology](https://www.nature.com/articles/s41564-026-02349-9).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610038336/kliimamuutused-vahendavad-jarvede-voimet-lammastikku-eraldada)

![]()