# Doktoritöö: muuseumis õppimise suur potentsiaal jääb koolidel sageli kasutamata

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/191450
- Published: 2026-05-26T10:56:25+03:00
- Author: RSS

Igal aastal osalevad tuhanded õpilased muuseumites riikliku õppekavaga seotud õppeprogrammides.
Teadustöö näitab, et õppekäikude hariduslik väärtus ei sõltu esmajoones muuseumi
haridustöötajast, vaid õpetajast, kes klassiga muuseumi tuleb, koolikultuurist ja
kooli valmisolekust teha muuseumiga koostööd. Õigesti kasutades on muuseumiõppel
võimekus täita lünki Eesti haridussüsteemis.

Muuseumis õppimise mitmekülgselt kasulikku mõju teadmiste ja õpioskuste arengule
on varasemates uuringutes põhjalikult käsitletud. Samuti on teada muuseumiõppe seos
karjääriteadlikkuse, õpimotivatsiooni ja õpetajate täiendõppega. Varem pole aga 
uuritud, mis tegurid toetavad või takistavad Eestis üldhariduskoolides õppijate 
muuseumis õppimist, ometi praktikas on näha ebavõrdset tulemust.

**Tallinna Ülikooli värske haridusteadustedoktor Helene Uppin** vaatles uurimistöö
käigus õpilasi ja õpetajaid muuseumis õppimas, intervjueeris sageli ja meelsasti
õppekäikudel käivaid klassiõpetajaid ning silmapaistva haridustööga muuseumite ja
keskkonnahariduskeskuste haridustöötajaid.

## **Uurimistöö andis mitmeid olulisi teadmisi**

Huvitava järeldusena selgus, et muuseumis õppimise tulemust mõjutavad oluliselt 
koolikultuur ja kooliõpetaja pedagoogilised tõekspidamised. Seda isegi siis, kui
õpilasi juhendab muuseumis sealne haridustöötaja.

Positiivselt eristusid õpetajad, kes käivad sageli ja meelsasti õppekäikudel. Sellised
õpetajad väärtustavad elulist õppimist, hindavad häid suhteid õpilastega, ületavad
oskuslikult esilekerkivaid korralduslikke ja pedagoogilisi probleeme ning teevad
meelsasti koostööd kooliväliste partneritega.

Teisalt ilmnes, et pahatihti ei ole õpilased muuseumis õppimiseks ette valmistatud,
näiteks ei pruugi õpilased ega nende õpetaja teada, mis tund on muuseumis klassile
tellitud. Õppekäikude haridusliku potentsiaali vähene teadvustamine ja nõrk seos
ülejäänud õppetööga oli eriti suur vanemas kooliastmes, kus klassiõpetajate süsteemist
on liigutud aineõpetajate käe alla. Õppekäikude tõhusamat rakendamist takistab tõenäoliselt
ka alustavate ja kutseta õpetajate järjest kasvav osakaal, sest mõtestatud koostöö
muuseumi haridustöötajaga kujuneb pikema aja jooksul.

## **Muuseumiharidus täidab haridussüsteemi lüngad**

Uuringu tulemused toovad selgelt esile vajaduse arvestada üldhariduskoolide õppeprogrammide
sisu arendamisel rohkem ka muuseumite, keskkonnahariduskeskuste ja teiste sarnaste
kultuuri- ja teadusasutuste haridustöötajatega.

Muuseumitunde süsteemselt ja teadlikult õppetöösse planeerides saaksid üldhariduskoolid
täita mitmeid ainealaseid lünki. Muuseumites viivad tunde läbi kogenud haridustöötajad,
kellel on sageli pedagoogiline kõrgharidus ja/või koolitöö kogemus. Nii pakuvad 
muuseumid õpetajatepuuduses koolidele nii ainealast kui ka metoodilist tuge. Seejuures
on vastuoluline, et muuseumi õpetajakutsega haridustöötajale ei rakendu õpetajate
palgatase.

## **Teaduspõhine alus muutusteks**

Helene Uppini teadustöö on väga laia praktilise väärtusega. Töö avardab arusaama
muuseumiharidusest, käsitledes õppekäiku piirimaise nähtusena kooli ja muuseumi 
kokkupuutepunktis.

Uurimistulemused pakuvad lähtekohti õppekäikude rahastamise kujundamiseks, õppeprogrammide
kvaliteedi uurimiseks, õpetajate ja õppeprogrammide juhendajate koolituse arendamiseks,
haridus- ja kultuurivaldkonna koostöö mõtestamiseks ning tähendusliku õppe toetamiseks
üldhariduses.

![Tallinna Ülikooli värske haridusteadustedoktor Helene Uppin vaatles uurimistöö
käigus õpilasi ja õpetajaid muuseumis õppimas.](
ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

**Helene Uppin** on Eesti Meremuuseumi haridustöö kuraator ja ka TLÜ klassiõpetajate
eriala loodusainete külalislektor.

**Doktoritöö kaitsmine**

**Helene Uppin** kaitses doktorikraadi Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudis
25. mail 2026. Tema doktoritöö teema on «**Muuseumis õppimine üldhariduse kontekstis**».

**Doktoritöö juhendaja** on **Inge Timoštšuk**, Tallinna Ülikooli algõpetuse professor.
**
Oponendid** on **Mari Karm**, Tartu Ülikooli kõrgkoolipedagoogika kaasprofessor 
ja **Terje Väljataga**, Tallinna Ülikooli õpikeskkonna uuringute vanemteadur.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

[Loe allikat](https://pmo.ee/8478098)