NATO välisministrite kohtumiselt naasnud Tsahkna kinnitas “Ukraina stuudios”, et allianss toetab jätkuvalt Ukrainat ning et meeleolud olid kohtumisel pigem positiivsed, kuna on näha, et Venemaa pole viimaste kuude jooksul Ukrainas edenenud.
“Ilmselgelt kaotab Venemaa hetkel initsiatiivi, samuti ei ole head majanduslikud näitajad ning siseriiklikud pinged on väga kõrgel. Pigem võiksin öelda, et [kohtumine] oli lootusrikas, ning kohal oli ka Ukraina välisminister, kes andis täpselt samasuguse ülevaate,” sõnas ta.
USA
More välisminister Marco Rubio juhtis kohtumisel tähelepanu, et rahuprotsessis pole edusamme toimunud, ja vihjas Ühendriikide taandumisele.
Rubio rõhutas kõnes, et Venemaa-Ukraina sõda saab lõppeda vaid diplomaatilise lahenduse teel ning USA More president Donald Trump on huvitatud selles rolli mängimisest. “Aga viimastel kuudel oleme tundnud, et edusamme pole eriti tehtud, kuid võib-olla see dünaamika muutub. Ja kui see nii on, siis oleme valmis mängima ükskõik millist konstruktiivset rolli, mida me saame mängida,” lisas ta.
Tsahkna ütles, et Ameerika Ühendriigid More enam Venemaa-Ukraina läbirääkimisi oma algatusel edasi ei vea.
“Põhimõtteliselt on need senisel kujul lõppenud,” märkis Tsahkna. “Kõik saavad nüüd aru, et [Venemaa president Vladimir] Putini soov on tõmmata Euroopa läbirääkimistesse. Rohkem kui aasta kestnud kõnelused – mis õieti polnudki mingid läbirääkimised, vaid lihtsalt kõnelused – andsid Putinile võimaluse võita aega. Me näeme, et selle aja jooksul tegeles ta väga aktiivselt nii sõjategevuse kui ka Ukraina ühiskonna terroriseerimisega kogu talve jooksul.”
Tsahkna sõnul tegutsevad venelased väga aktiivselt, et tõmmata Euroopa mingisugustesse kõnelustesse.
“Mõte ongi tõmmata Euroopa vahendaja rolli. Me näeme, et Euroopa sanktsioonid on oma tööd teinud. Mulle meeldib, kuidas ukrainlased nimetavad neid pikamaa- ja süvasanktsioonideks, mis tähendab, et rünnakud tegelikult töötavad. Nüüd on Putinil vaja aega võita. Kui Euroopa läheks vahendaja rolli, siis me ei räägiks enam järgmisest sanktsioonipaketist, mida praegu ette valmistame. Seal on üks väga valus asi, mida Putin kardab: täielik mereteenuste keeld kogu Euroopa Liidus ja terve rida muid sanktsioone,” rääkis ta.
Euroopa välisministrid saavad aru, et kiirkorras Putiniga kohtumine nõrgendaks Euroopa positsiooni ega aitaks Ukrainat.
“Me peame pidama strateegilise ja kannatliku pausi, avaldama Venemaale rohkem survet ja tooma Putini mingil hetkel tõsiselt läbirääkimiste laua taha, kuhu ta täna ise veel tulla ei taha,” lisas Tsahkna.
Järgmisel nädalal kogunevad Euroopa välisministrid Küprosel, kus arutavad selle üle, et kui Venemaaga kunagi midagi läbi räägitakse, siis ei saa see olla vahendaja roll, ütles Tsahkna.
“Vahendaja roll tähendab neutraalse positsiooni võtmist, et hakata Ukraina ja Venemaa vahel kompromissi otsima. See ei ole absoluutselt meie eesmärk. Meie eesmärk on ära sõnastada ja kunagi, kui toimuvad mingid läbirääkimised, seista selle eest, milline näeb tulevikus välja Euroopa julgeolekuarhitektuur, kus Ukrainal on kindlasti väga suur roll. Millised saavad olema julgeolekugarantiid – mitte ainult Ukrainale, vaid ka Ukraina poolt meile, sest olgem ausad, Ukraina on täna kõige suurem sõjaline jõud –, kuidas näeb välja ülesehitusprotsess ja milline on Venemaa vastutus,” rääkis välisminister.
“Seda ei saa aga teha vahendaja positsioonilt, mis peaks olema neutraalne, nagu nägime mõnes mõttes Trumpi puhul – kuigi vahepeal kõik kaotasid närvid, sest see vahendaja roll muutus pigem Ukrainale surve avaldamiseks. Sellest saadakse aru,” lisas ta.
Tsahkna märkis, et kui ameeriklasi enam kõnelustel ei ole, võib ukrainlastel tekkida kahtlus, et ka Euroopa astub kõrvale.
“See on nende soov Euroopat siduda, kuid oleme öelnud ja ütleme ukrainlastele ka järgmistel kohtumistel, et neil ei ole vaja muretseda, et eurooplased taanduksid oma positsioonilt. Vastupidi – see mittevahendaja rollis olemine ja Ukraina toetamine annab meile tulevikus võimaluse rääkida Venemaaga koos läbi siis, kui Venemaa on nõrgemas positsioonis ja Putin üldse hakkab millegi üle läbirääkimisi pidama.”
Tsahkna sõnul juhtis ka Poola välisminister Radosław Sikorski tähelepanu, et vaherahu saavutamiseks ei ole Euroopat vahele vaja – seda suudab Ukraina otsesuhtluses ise saavutada.
Euroopa esindajana Venemaaga suhtlusel on meedias välja käidud nii endise Saksamaa kantsleri Angela Merkeli kui ka Soome presidendi Alexander Stubbi nimi.
“Ühtpidi me räägime Euroopa Liidust, kus on olemas oma institutsioonid alates Ursula von der Leyenist või näiteks Kaja Kallasest, aga kui räägime kogu Euroopast, siis näiteks Suurbritannia ja Norra ei ole seal sees. Erinevaid nimesid on tõesti läbi käinud, aga õnneks praegu sellele ei keskenduta, kuna see ei ole asja sisu ega aita kuidagi edasi. Küll siis lõpuks leitakse keegi või mingisugune grupp,” ütles välisminister.
“Meie perspektiivist vaadatuna on aga tähtis, et see regioon, nagu meie siin Venemaa piiri ääres, ei jääks kuidagimoodi neist läbirääkimistest kõrvale, juhul kui need kunagi päriselt toimuma hakkavad,” lisas ta.
Tsahkna sõnul ei saavuta arvatavasti keegi Euroopas sellist positsiooni, et ta võiks minna üksi kogu Euroopa nimel rääkima ja et kõik seda aktsepteeriksid.
