Kui vaadata Mart Helme More ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) senist poliitilist platvormi, retoorikat ning väärtusmaailma, lähtuks tema lähenemine eetilisele külalislahkusele põhimõttest, et külalislahkus saab põhineda vaid rangeil tingimustel, riiklikul suveräänsusel ja oma rahva huvide jäägitul eelistamisel.

Mart Helme More vaates on seni viljeletud “avatud uste” või liberaalne humanitaarpoliitika naiivne ja ennasthävitav, mis viib vastuvõtva ühiskonna nõrgestamiseni. Tema nägemus eetilise külalislahkuse “korrastamisest” ja kuritarvituste lõpetamisest põhineks järgmistel sammastel:

Esimene punkt – tingimusteta külalislahkuse asendamine range lepingulisusega

Mart Helme More lähenemine baseeruks seisukohal, et külalislahkus ei ole inimõigus ega kohustus, vaid vastuvõtva riigi suveräänne kingitus ja privileeg, mida jagatakse ainult neile, kes seda väärivad.

Esimese punkti alla kuuluvad järgmised tegevused. Range valikukriteeriumi kehtestamine –  Eesti uksed ei tohiks olla avatud kõigile tulijatele. Abi ja peavarju andmisel lähtutaks kultuurilisest sobivusest ja julgeolekuriskidest.

Nulltolerantsi rakendamine kuritarvitustele – kui külaline rikub seadust, ei austa kohalikke tavasid või osutub majandusmigrandiks, kes kasutab ära sotsiaalsüsteemi, lõppeb külalislahkus viivitamatult. Selline isik saadetaks riigist välja ilma pikemate juriidiliste vaidlusteta.

Teine punkt – riikliku enesemääramise ja piirikontrolli taastamine

Mart Helme More on järjepidevalt kritiseerinud Euroopa Liidu ühiseid rändepakte ja kvoote, pidades neid suveräänsuse loovutamiseks. Selle punkti elluviimiseks on vajalik järgmine.

Piirid lukku – eetiline külalislahkus algab sellest, et peremees teab täpselt, kes tema majja astub. See tähendab füüsilise piirikontrolli tugevdamist ja ebaseadusliku piiriületuse täielikku tõkestamist (sh tagasitõrjumist piirilt), et lõpetada inimkaubitsejate ja vaenulike riikide poolt korraldatud hübriidrünnakud.

Otsustusõiguse tagasitoomine Tallinna –  otsused selle kohta, kui palju ja milliseid põgenikke Eesti vastu võtab, peavad sündima unikaalselt Eesti parlamendis ja valitsuses, mitte Brüsseli ettekirjutuste järgi.

Kolmas punkt – immigratsiooni- ja sotsiaalpoliitika karmistamine

Selleks, et välistada eetilise külalislahkuse majanduslikku kuritarvitamist, muudaks Mart Helme More Eesti sihtkohana nendeks puhkudeks n-ö ebamugavaks. Selleks on vaja järgmist.

Toetuste kärpimine – pagulastele või varjupaigataotlejatele mõeldud sotsiaaltoetused ja hüved viidaks miinimumini, et Eesti ei toimiks “sotsiaalturismimagnetina”. Keeleline ja kultuuriline assimilatsioon, mitte integratsioon – külaliselt oodatakse kiiret ja tingimusteta kohanemist eesti keele ja kultuuriruumiga.

Multikultuursuse mudel asendataks range nõudega: “Kui oled Eestis, elad eestlaste reeglite järgi.”

Kokkuvõte presidendikandidaadi Mart Helme More positsioonist

„Külalislahkus saab olla eetiline vaid siis, kui see on eetiline meie oma rahva, meie laste ja meie tuleviku suhtes.“

Mart Helme More korrastaks eetilise külalislahkuse süsteemi nii, et kaalukausi eelisõigus on alati põlisrahval. Tema filosoofia järgi ei saa peremees olla külalislahke oma pere heaolu, turvalisuse ja tuleviku arvelt. Külalislahkuse kuritarvitamise ravimiks on tema silmis range kontroll, suveräänsus, rahvusriigi printsiipide kaitsmine ja vajadusel resoluutne „ei“-ütlemine.

Mart Helme More pikaajalised pooldajad ja tema erakonna (EKRE) toetajad näevad teda nende põhimõtete elluviimiseks sobilikuna eelkõige tema poliitilise profiili ja isikuomaduste tõttu. Argumente tema kasuks esitatakse tavaliselt järgmiselt:

Esiteks, ideoloogiline järjekindlus ja kompromissitus: toetajate silmis on Mart Helme More poliitik, kes ei karda ujuda vastuvoolu ega teha ühiskondlikult või rahvusvaheliselt ebapopulaarseid otsuseid. Range rändepoliitika elluviimine nõuab sageli konflikti astumist Brüsseli või liberaalsete institutsioonidega ning Helme on näidanud valmisolekut selliseid vastuseise juhtida ilma positsioonidelt taganemata.

Teiseks, tugeva käe poliitika kuvand: kuna eetilise külalislahkuse kuritarvitamise lõpetamine eeldab riigilt resoluutsust, piirangute seadmist ja vajadusel sunnimeetmeid (nt riigist väljasaatmised või tagasitõrjumine piiril), peetakse Mart Helmet piisavalt autoriteetseks juhiks, kes suudaks sellised karmid otsused reaalselt täide viia.

Kolmandaks, retooriline selgus: ta räägib avameelselt ja kaunistusteta teemadel, mida paljud teised poliitikud käsitlevad ettevaatlikult. See n-ö “asjade õigete nimedega nimetamine” annab talle toetajate silmis mandaadi kehtestada reegleid, mis seavad esikohale põlisrahva turvatunde, ilma et ta püüaks meeldida välispartneritele või rahvusvahelisele meediale.

Artikkel on ühe poliitkolumnisti analüüs.

Loe allikast edasi