“Kokkulepe on suures osas läbi räägitud ja vajab lõplikku vormistamist Ameerika Ühendriikide, Iraani Islamivabariigi ja mitmete teiste riikide vahel,” kirjutas Trump oma sotsiaalmeediapostituses, nimetades mitmeid Lähis-Ida maid koos Türgi ja vahendaja Pakistaniga.

“Lisaks kokkuleppe paljudele teistele osadele avatakse ka Hormuzi väin,” teatas USA More president pärast telefonivestlusi mitme Lähis-Ida riigi juhiga.

Trumpi sõnul arutatakse lepingu viimaseid detaile veel, kuid need avalikustatakse peagi.

Telefoniarutelus kokkuleppe üle osalesid Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraatide, Katari, Egiptuse, Jordaania ja Bahreini liidrid. Trump lisas, et pidas eraldi telefonikõne Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga, mis olevat samuti läinud väga hästi.

Trumpi optimistlik postitus järgnes Iraani ametnike avaldustele, mille kohaselt on osaliste vahel endiselt erimeelsusi. 

USA More välisministrer Marco Rubio ütles, et pühapäeva jooksul võib tulla teadaanne Iraaniga sõlmitava leppe kohta.

“Usun, et on võimalik, et maailm kuuleb lähitundidel häid uudiseid,” ütles Rubio Indias New Delhis ajakirjanikele.

 The New York Times kirjutas, et USA More ametnike väitel nõustus Iraan Trumpi väljakuulutatud lepingus rikastatud uraanist loobuma.

Kahe USA More ametniku sõnul on Iraani ja Ameerika Ühendriikide kavandatava lepingu üks põhielement Teherani ilmne kohustus loobuda oma kõrgelt rikastatud uraani varudest. Täpsemaid üksikasju pole teada, kuid ametnike sõnul nõudis USA More Iraanilt, et uraani puudutav kohustus peab esialgses lepingus igal juhul sisalduma.

USA More ametnikud ütlesid, et ettepanek ei lahenda küsimust, kuidas täpselt Iraan oma varudest loobub, lükates üksikasjad edasi eelseisva Iraani tuumaprogrammi läbirääkimiste vooru jaoks.

Valge Maja ametnikud ei soostunud väidet kommenteerima.

Laupäeval teatas Iraani välisministeeriumi pressiesindaja Esmaeil Baqaei, et viimistleb kokkuleppe 14-punktilist raamistikku, mis sillutaks teed kokkuleppele sõja lõpetamiseks USA-ga.

“Mõistliku aja jooksul, 30 kuni 60 päeva jooksul, arutatakse läbi nende punktide üksikasjad ja sõlmitakse lõplik kokkulepe. Praegu tegeleme nende vastastikuse mõistmise memorandumite lõpliku vormistamisega,” ütles ta riiklikule ringhäälingule IRIB.

Baqaei sõnul on vaenupoolte vaated teineteisele lähenenud, kuid samas püsivad ka erimeelsused.

“Meie esialgne eesmärk oli koostada vastastikuse mõistmise memorandum, omamoodi 14 klauslist koosnev raamleping,” ütles ta riigitelevisioonis. Ta märkis lähenemistrendi Washingtoniga, kuid lisas, et see ei tähenda tingimata, et Ühendriikidega jõutakse olulistes küsimustes kokkuleppele.

Kõneisiku sõnul lisati raamleppe mustandisse nädalaid kestnud USA More mereblokaadi lõpetamist ning Hormuzi väina avamist käsitlevad kokkulepped.

“Hormuzi väina küsimus on üks teemadest, mida käsitletakse selles 14-punktilises vastastikuse mõistmise memorandumis, kuid veelgi olulisem on lõpetada Ühendriikide piraatlus rahvusvahelise laevanduse vastu,” ütles Baqaei.

Tuumaküsimus raamleppe osa aga ei ole, vaid tuleb arutusele hilisemate, eraldiseisvate läbirääkimiste käigus, lisas ta.

“Selles etapis me tuumaküsimuse üksikasju ei aruta. Me otsustasime seada prioriteediks meie kõigi jaoks pakilise küsimuse: sõja lõpetamise kõigil rinnetel, sealhulgas Liibanonis,” ütles Baqaei.