Viieaastane Alfred katsetab, kas suitsik ikka töötab. See ongi avatud tarude üks peamisi mõtteid – tutvustada ja näidata suurtele ja väikestele nii mesiniku kutset kui ka mesilaste elu-olu.

Alfredi sõnul on mesilased vajalikud, sest nad mett annaksid, enda sõnul ta meesõber ei ole.

Kaisa Kaasiku sõnul, kes tuli avatud talusid uudistama Tartust, on üritus oluline, et lastele selliseid asju näidata.

“Väga ei olegi sellist võimalust, et kui peres ei ole seda, siis ma ei tea, kas tänapäeva laps on näinud seda, mida meie täna siin nägime,” lausus Kaasik.

Põlvamaal asuvas Raja talus pääsesid külastajaid mesilastele kohe päris lähedale. Enne lausus talu mesinik ja Eesti mesinike liidu juhatuse liige Tarvo Siilaberg aga õpetussõnad, kuidas mesilaste juures käituda.

“Mesilastaru juures, mulle meeldib öelda, et tuleb käituda sarnaselt nagu saunas või kirikus. Rääkida vaikse häälega, rahulikult olla, teisi arvestavalt, mitte kiirustada kuhugi, jälgida, kuulata,” lausus ta.

Kõik said kaitseülikonnad selga ja nii vaadati koos, kuidas on kärjed meega täitunud, kus toimub haue ja milline näeb välja emamesilane

“Mulle meeldis kõige rohkem tegelikult see ema, sest ta oli nii ilus ja nii lahe,” ütles Pärnust üritusele sõitnud Saskia.

Samuti Pärnust kohale sõitnud Tauno Värk külastas mesitarusid viimati täpselt 33 aastat tagasi.

“Kogu see hierarhia seal, käsuliin on ikka paigas. Sünnid, et mis sa siis teed – koristad ja ehitad ning lõpus saad korjele, et kihvt vaadata. Ütleme nii, et palju ei teadnud sellest, aga nüüd tean palju,” sõnas Värk.

Avatud tarude päev on uudne algatus Eestis, millega otsustas ühes tulla paarkümmend mesilat üle Eesti. Mesinike sõnul läheb mesilastel Eestis hästi ning üha enam tuleb juurde ka hobimesinikke.

“See, miks me oleme võtnud ette korraldada avatud tarude päevi, on ikkagi see, et avalikkus teadvustaks mesinikku mitte ainult kui meetootjad, vaid ka kui elurikkuse hoidjat ehk siis tolmeldajate pidajat,” ütles Siilaberg.

Avatud tarusid saab veel külastada ka pühapäeval.