# “Pealtnägija”: Hispaania antropoloog kaardistas idavirulaste keldrikultuuri

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/190194
- Published: 2026-05-13T20:48:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Hispaania päritolu antropoloogi Francisco Martínezi pikaajaline välitöö näitab, 
et Ida-Virumaa elanike identiteet on rahvusvahelises meedias loodud kuvandist mitmekihilisem.
Kuue aasta jooksul kaardistas teadlane piirkonna keldreid ja garaaže, et mõista 
kogukonna tegelikke hoiakuid ning kuuluvustunnet.

Kogutud lood koondas ta raamatusse “Varjamise tulevik”. “Üritades mõista Ida-Virumaa
inimesi, üritasin ma tegelikult mõista iseennast. Mingil hetkel mõistsin, et tegelen
iseenda ja ka inimolemuse uurimisega,” meenutas Martínez saates “Pealtnägija”.

Inimolemust lahates selgus, et valdav osa intervjueeritavatest peab end küll eestlasteks,
ent veidi isemoodi. Ida-Virumaa elanikud tajuvad end vaatluste põhjal osana laiemast
Euroopa ruumist, varjamata sealjuures oma pärandit. Kohalike enesemääratlust mõjutab
tugevalt soov kanda edasi nii emakeelt kui ka põlvkondlikku mälu. “Nad tahaksid 
olla eestlased, tundmata häbi oma esivanemate ja nende tegude pärast,” sõnas Martínez.

Selleks, et mõista elanike varjatud mõtteid ja suhet oma juurtega, pööras antropoloog
tähelepanu just suletud nurgatagustele. Välismaise meedia lihtsustatud käsitlused
Narva saatusest on kohalikud sageli umbusklikuks muutnud. Seepärast pakuvad keldrid
turvalist keskkonda, kus puudub surve vastata ametlikele ootustele. “Need on ruumid,
kus nad ei karda, et neid liigitatakse “venelasteks” või “eestlasteks”, millegi 
poolt või vastu,” selgitas Martínez. 

Hirmude hajutamiseks kulus hispaanlasest teadlasel palju aega. Kohalike usaldust
aitasid võita neutraalne taust ning hispaania aktsendiga vene keel. Samal ajal heitis
uurija välisajakirjanikele ette, et nad eiravad piirkonna olemust ning levitavad
negatiivseid stereotüüpe. “Kui ma kuulen rahvusvahelises meedias väiteid, et “Narva
on järgmine” või et “vene vähemus ei taha eesti keelt õppida”, siis nad eiravad 
olukorra keerukust. Eelkõige seetõttu, et nad ei käi kohapeal ega räägi inimestega.
Kui nad ka tulevad Narva, siis on see lühike ühepäevane reis,” rõhutas Martínez.

_Pikemat kirjalikku intervjuud Francisco Martínezi saab [lugeda Novaatoris](https://novaator.err.ee/1609977372/antropoloog-ida-virumaa-on-eesti-ebamugavate-teemade-redupaik)._

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610022481/pealtnagija-hispaania-antropoloog-kaardistas-idavirulaste-keldrikultuuri)

![]()