# Euroopa Liidu TI-märgistus põrkub inimeste mälulünkadega

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/190138
- Published: 2026-05-14T10:12:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Selle aasta augustist hakkab Euroopa Liidus kehtima nõue märgistada tehisaru (TI(
loodud sisu. Paraku on uuringute põhjal isegi inimestel endal meeles pidada, kas
nad kasutasid sisu loomiseks TI-d või mitte, selle eristamisest rääkimata, nendib
[R2 tehnikakommentaaris](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal) Kristjan Port.

Oleme harjunud iga kirjatüki, muusika- või kunstiteose puhul küsima, kes on selle
autor. Põhjus ulatub pinnapealsest huvist sügavamale. Soovime sisimas teada midagi
selle tekkimise konteksti, kavatsuse ja seoste kohta. Oleme suurema osa inimkonna
ajaloost eeldanud, et loomingu autor on inimene ja temast rohkem teades tekib kahe
teadvuse vahel omamoodi sild. Otsime sõnumit. Tahame teisest hingelisest paremini
aru saada ja võimalik, et mõista selle kaudu ka ennast paremini. Võib-olla soovime
kinnitust, et me pole universumis üksi.

Tehisintellekti looming ajab segadusse. See pakub kunstilist kogemust ilma inimelu
jääknähtusteta ning sigitab harjumatu ja mõistmatu tähenduselünga. Selle loomingu
taga puudub inimlikult kogetud küsimus “Miks?”. Puudub jagatud arusaam lapsepõlvest,
esimese armastuse valust ja surmapelgusest. Kui küsida seda TI käest, võime saada
vastuseks, et inimene andis talle prompti.

Järelikult peaks küsima viiba andnud inimese käest, miks tema seda tegi. Ilmselt
puudub vastuses sügavam inimeseks olemist puudutav kraam ja põhjusena selgub mingi
jooksev vajadus. TI kaasamine loomingulisse protsessi on muutunud tavapäraseks. 
Praegu ei asenda masin inimest veel täielikult, vaid käitub pigem kaastöötajana.
Tehisaru abistab ja täiendab, pakub ideid ning toimetab. Tulemus on inimese loomingust
eristamatu.

Uuringud näitavad, et inimene suudab tehisintellekti teksti inimloomingust eristada
ssama suure täpsusega kui kulli ja kirja visates. Vestlustes oleme küll oma võimetes
veendunud, pidades TI loomingut nii palju kehvemaks, kuivemaks ja hingetumaks, et
selle eristamine olevat käkitegu. Näiteks kuulame ärritunult rahustavat muusikat,
adumata kordagi, et selle autor on algoritm. Masina loodud pildid võidavad kunstivõistlusi,
kuna neid esitleti inimese looduna.

Pinged ja pettused sagenevad. Inimesele omaselt loodame lahendada oma puudulikku
tunnetust regulatsioonidega. Selle aasta augustist hakkab Euroopa Liidus kehtima
nõue, märgistada TI loodud sisu. Seadusandjad loodavad, et kunstlik läbipaistvus
taastab usalduse. Loodetakse, et nähes TI loomingu silti, oskame sisu vastavalt 
hinnata või siis mitte. Regulatsioon eeldab, et inimene suudab isegi omaenda töös
TI panust eristada ja mõnestada.

Saksamaa Bayreuthi ja Soome Aalto ülikoolide [ühine uuring](https://dl.acm.org/doi/10.1145/3772318.3791494)
lükkab selle naiivse eelduse ümber. Selgub, et isegi nädal hiljem oli inimestel 
raske meeles pidada, kas sisu, mille kallal nad ise töötasid, oli loodud TI-ga või
mitte.

Uurijad palusid ligi 200 osalejal kirjutada tekste ja genereerida ideid – kas üksi
või koos tehisintellektiga. Hiljem paluti tuvastada sündinud materjali päritolu.
Äratundmise täpsus langes märkimisväärselt just nendes töödes mis olid valminud 
koostöös TI-ga. Inimestest loojad ise ei suutnud usaldusväärselt öelda, kas see 
oli nende või masina panus.

Sarnaseid märke on leitud varemgi. TI abil loodud tekstide puhul on inimestel raske
mäletada, mis oli töö sisu ja millise osa sellest kirjutasid nad ise. Puudulikud
või valed mälestused ilmnevad ka TI abiga koostatud piltide ja videote puhul. Üllatavalt
või ka mitte, on inimesed oma otsustes sageli liiga kindlad isegi siis, kui nad 
eksivad. Paistab, et probleem on meie kognitiivses võimekuses – aju ei suuda säärast
uudset väljakutset lihtsalt hallata. Autorlust ei hägusta mõni tahtlik pettus, vaid
kusagil mälus peituv asjade segane seis.

Kui inimesed ei suuda usaldusväärselt eristada, mida nad ise tegid ja milline oli
TI panus, ei pruugi sildistamine probleeme lahendada. Sildikultuuris võib trikitava
mäluga inimene muutuda TI loomingu salakaubavedajaks.

Teame et inimene aktsepteerib meelsamini loomingut, kui ta usub selle olevat teise
inimese kätetöö. Kui inimene kasutab loomingus TI abi, aga hhiljem seda enam ei 
erista ja peab tulemust siiralt enda omaks, harjutab ta liigikaaslasi tahtmatult
masinloominguga. See ei ole tahtlik pettus, vaid viljaka koostöö ja inimese mälu
kõrvalsaadus.

Tehisintellekti loodud sisu normaliseerub mitte sellepärast, et seda avalikult deklareeritakse,
vaid sellepärast, et kogeme seda inimlikuna. Küsides tulevikus: “Kes on selle autor?”
ei pruugi me vastuseks saada nime, vaid ebaleva vaikuse.

###### **Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda 󠀁[Raadio 2 saates “Portaal”](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal)󠁿.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610023219/euroopa-liidu-ti-margistus-porkub-inimeste-malulunkadega)

![]()